reede, 5. juuli 2024

Burks

Ma tean, et ma kõlan kui üle-eelmisest sajandist, aga mul tõesti viskab vaikselt juba ventilaatorisse, kui järjekordsesse söögikohta (jah, ma tõrgun ütlemast kohvik või restoran) sisse astudes vaatab menüüst vastu burks (mis iganes udupeen nimi või täiendus sellele ka juurde poogitud poleks, kahju küll, mõte jääb samaks). Ma panin küll pealkirjaks burksi, aga tegelikult sa võid siia tekitada nimekirja kõigist wrap´idest ja tortilla´dest ja muust jamast. Tõsi, neid viimaseid vist päris restoranide menüüst (veel) ei leia.

Muide, ma söön ka hamburgerit (või siis neid teisi jamasid), mitte tihti, ehk kvartalis korra või nii, aga jah, ega ma ära põlga. Eriti kui on kiire, näiteks tuled päevakeseks linna, hüppad korstnapühkija kuju juures autost välja, tead, et linnakodus on külmik tühi, sööma pole ka nagu aega minna, siis haarad sealt shaurma kebabi putkast mingi jama, ja paned ajama. Ja need putkad linna peal või ka siin saare peal on jumalast okei, ega ei pea ju kogu aeg kartulit ja kastet sööma. Või kuskil tanklas, kuigi tõsi, tankla-sööki-kohvi olen ma viimase viie aasta jooksul vist üldse kord või paar tarbinud, aga jah, seal on selline menüü oma kohal. 

Aga ma päriselt ei saa aru, miks pealtnäha viisakas kohvikus või restos peaks menüüs burks olema. Et on nõudlus? Loll jutt, kisub samasse auku nagu kunagi oli jutt, et lastemenüüs lihtsalt peab olema friika-vinku kombo või see liisunud rasvaine maitsega kananagits. Lapsed on suutelised igasuguseid imeasju sööma, kui nad harjuvad maast madalast. On muidugi erandeid, kellel on mingid kiiksud sünnist saadik küljes, aga need on tõesti erandid.

Linnas, tõsi, on valik suurem ja ma astun viis meetrit edasi ja järgmisest uksest sisse, kuskil ikka saab päris toitu ka, aga Hiiumaal on keerulisem. Söögikohti on niigi vähem, nende avamisajad on napimad, lisaks loomingulisus avatud-suletud olekus, ja kui siis saadki jala ukse vahele, siis vaatab menüüst ikkagi vastu burks. Jah, Hiiumaal rõhutatakse veel, et see on kohalikust mahedast veisest (võiks kirjutada, et muhedast, siis ma võiks isegi õnge minna:)), aga ausalt, see ei mõju enam. Sa võid selle mahepihvi panna käsitsi valmistatud nupsusaia vahele, kokk võib seda burksi sulle kokku keerata pea peal seistes, ürdimajoneesiks võivad ürdid olla kasvanud gongihelide saatel, aga no see ei muuda mu jaoks asja. 

Ah jaa, ja burksidest veel kõneldes, kui teil on Hiiumaal vastupandamatu soov burksi nosida, siis ma soovitaks suvisel ajal külastada näiteks Kärdlas Tormi Konsumi parklas olevat Hiiumaa Köök ja Pagari müügikioskit. Maitsev ja kiire ja õige asi õiges kohas, ei mingit restorani mängimist.

PS. Kas arvate, et mul hakkas nüüd kergem? Ei hakanud. Tundub, et täna on veider kuuseis või midagi. Märksõnadeks vabariigi mainekaim inkassofirma, öised (VÄGA) vigased e-kirjad ja kell 11 (rõhutan üle - hommikul!) võetud telefonikõne, milles vestluskaaslane tundub olevat äärmiselt tugevas joobes või pilves. Tähendab, see kõik käis selle ühe firma ühe töötaja kohta. Siiani suht sõnatu, ilmselt seepärast ka need burksijutud :) Ehk uuel nädalal saab jälle asjalik olla, kuigi mine sa seda puhkustekuud juulit tea...




4 kommentaari:

  1. Nõus, on küll imelik kuuseis. Või siis madalrõhkkond või muu imelik jama, mis elada ei lase. Meil siin töö juures inimesed plahvatavad lambist ja ma ise olen mitu päeva nii uimane, et anna kannatust.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Ma ei teagi, kumb on hullem - kas plahvatusohtlikkus või keset tööpäeva auru all olemine :) Ma ise ka pigem veidralt uimane ja löts just, plahvatusteks küll jaksu ei ole.

      Kustuta
  2. Eestis on kiirtoiduga kehvalt jah. Ju me pole piisavalt multikultuurne. Amsterdami näitel on meil nt puudu- supipuhvet ( erinevad supid kaasa), falafelid, neil on heeringas kartuliga- meil aitaks see asendada rahvusräimega. Meil on enda kultuuris olemas pletskid ja vatskid (kiirleivad) jne.
    ma olen kunagi ühe tuttava palvel need äriplaanid läbi arvutanud. Meid on liiga vähe.
    Nii et, jääb burks :) :)

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Kahju. Peab siis neid viimaseid sööklaid ja kohvikuid, mis veel ikka normaalset toitu pakuvad, usinasti külastama ja toetama.

      Kustuta