Viljandi fotograaf Jaan Riet

Juttu on siin vähe, vanu fotosid rohkem. Jutt on konkreetne ja asjalik. Esimeses pooles üldist tausta ja Viljandi märgilisi ettevõtmisi, raamatu teine pool Rietist ja tema pereliikmetest. Rieti maja juurde on ilmselt iga Viljandis ringi kolaja sattunud, sest see on Rohelise Maja kohvikule nii lähedal. Ja ei maksa öelda, et pole selle kohviku juures käinud, seal on ju kõik käinud. Kui nad seda ka esiotsa ei tunnista, siis seda mainivad nad ometigi, et nägid Justinit kohvitassi taga päevikusse sissekandeid tegemas, seega ärge valetage, et ei käinud.

Tema panus sellesse, et meil on visuaalset materjali üle-eelmise sajandi viimastest aastatest ja eelmise sajandi esimesest poolest on muidugi hindamatu, ikkagi üle 70 000 negatiivi.

Eraldi äge on, et tema pere naisliikmed olid samuti fotograafiapisikuga nakatunud ja et neil oli ka mahti ja võimalust sellega tegeleda. Vähe sellest, neil oli ka võimalik end sel alal harida ja täiendada, koguni Saksamaal, korduvalt. Jaani enda naine haaras lausa tite kaenlasse ja läks õppima. Oli ikka tore elu, enne kui tuli kõik see jama :(