Märtsikuust veel (jah, ma olen kõvasti maha jäänud).
Kuna ma siis veel midagi üles ei märkinud, siis on paljude veidruste puhul keeruline öelda, et mis oli enne 27.03 ja mis pärast. Kui ma täna meenutan, siis mulle tundub, et märtsi esimene pool oli täitsa kena (meenutagem, et ma lugesin nagu loom, järelikult ei saanud mu maailm kõikuda ja lainetada :)).
Mingeid anomaaliaid oli veel:
- lühikese perioodi jooksul märkasin sõnade kokku liitmisel tekkivaid „uusi sõnu”, mõned korrad ka imelikku kõnetakistust. Räägid koduselt turvalises keskkonnas, oma inimestega, tavaline jutt ja tavalised sõnad, ja ometi mingi sõna juures takerdud ja pead tegema mitu katset.
- märtsi lõpus oli juhus, kus tahtsin teleri ees istudes muu jutu sees teha mingi nalja, selleks oli vaja oma perenime mainida, aga pärast liitsõna esimese poole ütlemist sattusin segadusse, kas järgnema peaks „-mets” või „-mägi”. See oli nagu tegelikult ka õõvastav hetk - kas ma varsti kirjutan pastakaga oma eesnime peopessa? Või ehk on mul elus olnud liiga palju nimesid... mõttekoht :)
- lendavad pannilabidad ja külmikuuksega saab lõhutud varbaid. Seda ei olnud väga palju kordi, aga siiski mõne päeva jooksul mitmeid kordi, nii et panin tähele. Miks asjad ei püsi käes? Miks tavapärases asukohas ja tavapärased asjad käituvad veidralt?
- paaril päeval oli söömine veider. Ma sõin tavapäraselt oma lõunat, aga juhtus, et kui pärast mälumist neelatasin, siis ei läinud toit kohe alla. Esimesel korral mõtlesin, et oh mind tobedat kugistajat, mälu nüüd ikka suutäis korralikult läbi. Võimalik, et see oli ka mingi lihatükk, siis mõtled ju kohe automaatselt, et oli sitke vms. Ilmselt oleksin selle üldse unustanud, aga kui see juhtus ka teisel päeval, siis mõtlesin küll, et hm, veider. Ja mõtlesin ka, et oleks ikka ebameeldiv niimoodi lämbuda. Vastik tunne oli ka, mäletan, et mõtlesin veel, et peaks ikka söögi kõrvale mingi joogi võtma. Just taolisteks juhtudeks.
27.03 väga järsku tekkinud palavik (+39,8), vappevärinad, jäsemed jääkülmad, ise kuum. Muid külmetusele-viirusele viitavaid sümptomeid polnud. Selline palavik oli 24 h, siis kadus. Olemine paar päeva täiesti laip. Mõne päeva pärast tekkis väike palavik tagasi, vahelduv.
Tugev peapööritus, tasakaaluhäired ja kerge iiveldus jäid edasi. Vahepeal oli nii tugev merehaiguse tunne, et mõned päevad ei suutnud lugedagi. Märtsikuu bilanss läks vist sellega lukku.
Üldiselt olin heauskne, ent helistasin siiski pereõele, palusin tervisekontrolli, küsimusele kas kaebusi on vastasin midagi umbmääraselt, ehk siis ei mingit kiiret :) Optimist minus arvas ju endiselt, et äkki väike lisasahmakas B12 või rauda või muud toredat meie imelisest tähestikust lahendab kõik. Pessimist minus arvas, et ehk on aeg passi vaadata.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar