Siin kaante vahel on koos Edasis ilmunud lood, kus Õnnepalu talle omasel moel mõtiskleb ilma ja inimeste üle. Ilma ja inimeste üle mõtisklused on seda huvitavamad, et osa neist on kirjutatud enne "kõike" (nagu meile lähiminevikule täna mõeldes ehk tundub), osa pandeemia-kogemuse põhjal ja osa sõja taustal. Veider tunne lugedes pidevalt end üles raputada ja meelde tuletada iga loo puhul, millise kriisi lävel need mõtted on tekkinud.
Kes ei taha päevapoliitilisi lugusid, see võib nautida Õnnepalu mõtisklusi loetud raamatutest. Näiteks käivad laualt läbi Kasemaa "Ema tuba", Louis´ "Muutuda: meetod", Linkola "Teisitimõtleja märkmed", Sommeri "Toome tuled", Baturini kirjad jt.
Minu jaoks lemmikud olid muidugi Hiiumaa-lood, eriti Reigi pöök ühes Aino Kallasega 1926. aastal, mõni aeg hiljem, 1986. aastal, sama pastoraadi pööningul tulevane kirjanikuhärra.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar