Lõpuks saan minagi õhata, et Lugemise väljakutsest oli kasu :) Tankleri nimest ja et tal ka paar raamatut tagataskus on, olin muidugi väga hästi teadlik, aga kuidagi ei tõusnud seni käsi raamatuid haarama (mõelge nüüd ise: Elvis, mingi kassett, mingi segane lugu... no ei kõla hästi). Ühine sünniaasta sai nüüd määravaks. Ja kui hea meel mul on, et just tema välja valisin. Valikus olid veel Birk Rohelend, Inga Lunge, Kaarel B. Väljamäe, Viktoria Ladõnskaja, aga nende loomingust ikka natuke midagi olen varem nuusutanud. Nüüd siis avanes täiesti uus maailm.
Lugu ise on parajalt kreisipööra, ent see meeldis mulle. Sürrid pöörded läksid küll peas vahepeal sajaga segamini, aga mõni mõis! Hullust loost endast vaat et rohkemgi, meeldis mulle lihtsalt kõik see... muu seal ümber. Hoogne ja piinlikkust mitte tekitav dialoog, tegelaste mõttekäigud, kuhu pikitud tõsielulisi detaile. See viimane, jällegi, väga sobiv ja parajalt doseeritud. Ahaa, ma mõtlesin, miks see mulle meeldis, aga jah, ses osas meenutab õrnalt Houellebecqi. Viimane küll veidi pikaldasem ja upub vahel oma mõtisklustesse ära, ent Tankler kütab reipal sammul, lugeja eriti tuure maha võtta ei saa. Ja samas on kuidagi haarav ja huvitav. Nii et minu poolest poleks vajagi nii keerulist lugu looma hakata - ta võiks kasvõi kaks tegelast kuhugi majja luku taha panna ja siis hakata neile liha luudele kasvatama. See oleks veel mitu korda nauditavam.
Igatahes intellektuaalse omandi, selle varguse, pärimise, teisenemise, kollektiivselt kasutamise jms üle on põhjust veidike mõtiskleda.
Kui keegi julgeks nüüd oma pea panti panna, et tema esimene raamat "Teistes osades" on sama hea, siis ma tahaks seda ka lugeda. Ja kohe.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar