Korralik tükk noorteromaani, täpsemalt poistekat. Iseenesest ette heita ei ole suurt miskit, lugu jookseb, kõik on just kui olemas. Aga minu jaoks see päris ei olnud. Liiga turvaline ja etteaimatav ehk. Ikka kõik see tavapärane teemadering.
Et miks ma siis selle üldse lugeda võtsin :) Mul vist kumises kuklas mõne kuu eest loetud Arenzi "Suur suvi". Samuti ühe noormehe eneseotsingud, sõprus, armastus, suvi ühes mõne patutembuga... nagu ju siingi. Sarnane oli ka teatav nostalgia, sest mõlema raamatu tegevus toimub aegu tagasi, Wellsil 1980ndate Ameerikas, Arenzil oli vist 1970ndate Saksamaa. Ühel puhul oli seda ka minu eas naisterahval tore lugeda, teisel puhul jäi veidi üheplaaniliseks. Samas kellel parajasti noortekate lugemise periood, siis soovitan seda kindlasti lugeda.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar