Mida sa ootaksid raamatust, kus peategelase pere ja lähikondsete hulgas on näiteks:
poolekssaetud tsirkuseprintsessist vanaema Varinka, kelle spetsialiteet on pargipartidest supp, meelisajaviide koerte võiduajamine, igal võimalusel turaka tagumine, rääkimata Armeenia brändist ja tšifiirist ja sigaritest ja konjakilaigulisest koer Igorist;
postituvide spetsialistist isa Rootsi kaljusaarelt ja SASi stjuardessist ema, kelle nõrkuseks hommikuni lokaalides mambotada, tennist taguda ja Magasinist uusi öökreeme osta;
suurepärase lauluande ja mesilokkidega kaksikõde Olga ja vanem õde Filippa, kellele "ei pääse hästi ligi. Teatud ruumid tema ajus on pimendatud. Tube ei ole viimasel ajal kasutatud, aga kui ukselingist haarata, võib kuulda kurge plaginal õhku tõusmas. Kui põlvili laskuda ja läbi lukuaugu vaadata, on aimamisi paista siledat mööblit tumedas ruumis." (see imeline iseloomustus, muide, käib tema puude kohta);
naabrite väga katkises peres on tüdrukute truu sõber Johan, kellel on hauakaevajast isa dipsomaania tõttu puuviljafoobia, ent ühtlasi piiritu kirg Šoti järvekoletise vastu, poolkuusilmadega õde Vibeke ja kirikulaule armastav "trammijalaga" ema Grethe?
Küllap sa aimad, mida oodata, ja ma kinnitan, seda sa ka saad.
Ja kui siia lisada veel kaksikuid läbi elu saatnud Saalomoni ülemlaul, mis paneb neid õige õrnast east alates püüdlema Sajandi Armastuse poole (selle hulka kuulub teatavatel nädalapäevadel kirikus laulatustel kontvõõraks käimine, Bianka Pruutkleitide poe akna taga, nina lömmis vastu klaasi, kleitide vaatamine ja veel nii mõnigi kahtlasevõitu katsetus...), siis seikluseid jagub. Elu muidugi näitab, et selle ülemlauluni on nii pagana pikk maa minna...
Minu tänavuse esiviisiku kindel pretendent (ma tean, kui ohtlik on selliseid väited pilduda juunikuu esimestel päevadel, ent selle riski ma võtan). Saab nutta, saab naerda.
PS. Mul on tunne, et Varinka vääriks omaette raamatut.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar