Lapsepõlve tänav / Ditlevsen

Resümee: Sa võid küll saada tänavalt välja, aga tänavat sinust välja ei saa mitte kunagi.

Mõnes mõttes võiks tõmmata paralleele "Palermovej ülemlauluga" - tüdruku/neiu/noore naise kujunemislugu Kopenhaagenis eelmisel sajandil, pagan küll, isegi peategelase nimi on põhimõtteliselt sama. "Lapsepõlve tänava" tegevus toimub, tõsi küll, 1930ndatel (ilmunud on see 1943), seega ootuspäraselt aeglasema kulgemisega, hellad teemad õrnalt sordiini all, aga magusvalus igatsus, püüd millegi/kellegi suunas, armastusevajadus, see on sama. Ja kui ajastu peale mõelda, siis ikka väga julge raamat. Algusotsas oli teatavaid sarnasusi ka huumoritajus, hiljem jäi nalja juba vähemaks...

Lugesin seda Ditlevseni kuulsaimat teost loomulikult äsja eesti keeles ilmunud "Kopenhaageni triloogia" pärast, hetkel olen küll veidi mures, et see võis vale samm olla, sest ilmselt on mõlemas raamatus palju kattuvusi, aga no eks ma tulen toime. Ja kuna ta on olnud ikkagi neli korda abielus ja olnud ka oma loomingus pikalt teel surma ja suitsiidi poole, siis ehk tuleb lapsepõlvele ja noorusajale uues raamatus teatav täiendus. 

Miks ma seda varem lugenud ei ole? Kahtlustan, et jälle see vana esikaane kujunduse teema, nii valedele jälgedele juhatav, nii peletav, kahju...