Nv

Esimesed vanalinnapäevad üle ja läbi elatud. Võib ju olla, et kui ma seda iga aasta kogeks, oleksin märksa sapisem, aga no pärast nii mitmeid saaresuvesid oli täitsa tore. Terve vanalinn võnkus ja vibreeris, hiliste tundideni välja. Turistid, suuremad grupid, muusika, miimid, moosekandid (minu aknaalust püsipläristajat ei olnudki, imede ime!).

Ise ajasin end vaid Raekoja platsi Smilersit kuulama. Nagu instas näha võisite, ei kulgenud see just kuigi edukalt. Samas kohas, ehk siis Kullassepa tänaval, kus talvel kajaka-rajakas minipannukad elu õiekeselt ära rabas, lasi kajaka-rajakas meid täis. Ja seda värki tuli tal tagant küll pool ämbrit vähemalt. Kohe näha, et heas toitumuses. Keerasime aga ninad toa poole, küürisime end puhtaks ja otsisime uued riided. 

---

Pühapäev leidis meid Pärnust.

 Pärnu eesmärk ei olnud seekord spaatiir, aga öömaja otsides siiski juhtus nii. Ja oli see vast kogemus... Nüüd ma saan aru küll neist inimestest, kes teevad põlglikult möh ja spaasse ei tiku. Pärast seda kogemust käiks ma ka neist ringiga mööda :) 

Kõik algas juba mingisugusest enam kui pooletunnisest sisseregistreerimisest (jah, mul oli eelnevalt meilile tulnud check-in tehtud), sa lihtsalt passid ja kuumened üle seal pisikeses vastuvõturuumis. Kusjuures meie ees ei olnud veel bussitäit Soome põduraid, need laekusid peale meid. Ma mõtlesin esimest korda hirmuga, et kui nüüd juhtub see, et nad kops ja kops hakkavad kokku kukkuma, lisaks veel mõned kodumaised ja lätimaised rasedad, ja ma need kõik peaks järjekorras ette laskma (mis oleks ju elementaarne tegelikult). 

Tuba oli ahtake ja lihtsake, aga no paljukest siis magamiseks ikka vaja. Veekeskus, mille kohta ma olen küll isegi kiidusõnu kuulnud, oli hämar koobas, veidra sisekujundusega (sisekujundaja oli ilmselt tähtaja kukkumiseni mõõdutundetult tina pannud ja siis viimsel tunnil lajatas sinepikollase-kakapruuni värvi plaadid tuimalt ritta ja asi tahe. Kapid töötasid veidralt, rätikud tuli (vist) toast kaasa võtta. Aga teenindajad olid armsad ja sõbralikud, sellised vanemad prouad, aga hästi mõnusad!

Söök oli ka nadi, no kohe päris nadi. See kuldkollane veider margariin, ma olin unustanud, et selline olemas on. Samas, söönuks saab ja mis siis ikka kurta. 

Naabritega on juba kord selline vedamise asi. Tõsi, mõnes majas on seinad lihtsalt helikindlamad ja rõdude paigutus loogilisem, eks see ka aitab. Meil sattus naabriks suurem venekeelne kamp, kes kenasti rõdule kogunes. Provvad kukkusid ülikiires tempos oma elu hekseldama. Õnn, et see oli vene keeles, siis sain selle taustatapeediks muundada, eestikeelset kõne oleks ilmselt kõrv ikka kuulatama jäänud. 

Aga ma ostsin seekord hinda. Ja seda ma ka sain. Ikkagi Pärnu ja juunikuu 79 eurot/öö, asukoht ju ilus ja hea, ega tohi rohkemat tahtagi.

--- 

Pärnus sain veel ühe uue kogemuse võrra rikkamaks: käisin p. visiidil, elus esimest korda, poolkogemata. See äri mulle meeldib.

---

Pärnu on sama ilus ja armas nagu ikka. Pani vaid imestama (nagu hiljuti Rakveregi puhul), et küll on palju pargipinkidel ja bussipeatustes hängimas härrasid, kel pudel käes või kõrval ja olemine kergelt vildak. Kas nad on kogu aeg ja ehk pole ma vahepeal märganud... Või ongi toimunud mingi suurem "tagasitulek"...