Vastu ootusi mõnus lugemine, täiesti siiralt ütlen (ja siin ei ole absoluutselt mitte mingisugust kallutatust Viljandi ja Hiiumaa tõttu, luban!). Kuna autor on minust siiski oluliselt noorem ja neist vähestest kaadritest, kus teda näinud olen, on jäänud mulje parajast nähvitsast, siis lugema asusin ikka õige pika hambaga :) Läks aga nii ludinal, et juuksuritoolis saigi loetud (on kaks varianti, kas raamat oli õhuke või juuksur aeglane...).
Kuigi liigitub elukirjanduse alla ja kohati võiks isegi kahtlustada blogitekste (äkki ta peabki blogi?), siis on need siiski isikupärase stiiliga ja piisavalt kirjanduslikud, nii et lugeda oli hea. Ja eks ta kõige enam lööb ikka siiruse ja ehedate emotsioonidega. Ma arvan, et see ongi see trump, miks raamat kõnetab ja hingekeeli riivab.
Need, kes on veelgi suuremas Heelia-teadmatuses elanud, siis lühikokkuvõte oleks: noor ajakirjanikuhakatis oma pealinna glamuuri-mullis kohtub, armub ja jõuab üsna esimeste deitimiste aegu ka raseduseni (päris karm, eks ole!), siis jääb töötuks, tuleb koroona ja tuleb otsus, et selle mulgist lapse isaga tuleb ikka kodu- ja peretiim luua. Et kontrastid veelgi vägevamad oleks, siis on tulevane kaasa selline ehe kuldsete kätega maa- ja põllumees, hästi äge tegelane.
Tänasel päeval, kui traditsiooniline pereelu ja lastesaamine ja karjääri korraks pausile panek on täielik tabu, on täitsa põnev vahelduseks ka sellisest loost osa saada.
PS. Tegelikult on naljakas mõelda, et meie teed autoriga on risti vastupidises suunas liikunud. Tema oli Tallinna-Hiiumaa suunal ja maandus nüüd Viljandisse, mina olin Viljandis, aga olen nüüdseks maandunud Tallinna-Hiiumaa trajektoorile. Selline on elu :)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar