Õrnalt, õige õrnalt meenutab "Õhtute ängi", aga kõvasti vähem valu, vaeva ja ängi, ka räiged stseenid puuduvad. Aga taas on üks kõrvalise maanurga omamoodi kogukond, värvikate tegelastega, kes kõik siiski võrdlemisi sümpaatsed.
Ja on üks väike tüdruk Luise, hiljem noor naine, kelle silmade läbi külakese elu lahti hargneb. Südamlike ja mõtlemapanevate, kohati suisa muinasjutuliste lugude vahel on lademes elutarkust ja puhast kulda, aga mis peamine, ka võluvat huumorit.
Kellele on aga tähtis, et raamatus ikka lamuuri ka oleks, siis ärge muretsege, leidub ka seda. Nii vanemat kui uuemat, vastamata kui vastatud.
Raudne soovitus.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar