No oli see vast raamat! Ja mitte ainult sellepärast, et see on Kairi tõlkedebüüt (juhuu!), vaid selle algus oli nii kurb, trööstitu, ebaõiglane, ülekohtune, ängistav, vägivaldne... Sõnaga, hirmus vaevaline algus ja ma võitlesin sooviga raamat pooleli jätta, sest minu kurbuselimiit on ääreni täis nagunii.
Ja siis hakkas vaikselt kerima... nagu jooksulindil (mitte et ma kunagi mõne säherduse peal oleks käinud, see on ju sport, see väsitab, see paneb higistama!), et plaanid hoo maha võtta, aga veel pole maha astunud, aga see va lint muudkui veab sind edasi ja sa pead ikka ka kaasa astuma, ja siis läheb veelgi põnevamaks ja sa loed aina kiiremini ja kiiremini ja kell näitab mingi kolmveerand ööd juba, aga sina ikka loed. Ise veel mõtled, et see on ju vist lasteraamat, et mis mõttes sa ei saa käest panna :)
Ma seda vastutust ei võta, et julgeksin öelda, mis vanuses lapsele/noorele see võiks sobida. Pigem vanemale eale? Sellisele, kes on lugenud "Väikest merineitsit" ja mõelnud, et aga millist elu see merineitsi siis väljaspool veteilma võiks elada? Kuhu ta seal sobituks, kas tõesti laadatrupi ebarditelki ühes Siiami kaksikute, lindnaiste ja kääbustega? Ja loogiliselt võttes ei ole ju olemas vaid näkineiud, vaid ka näkipoisid? Igatahes kui tuletornivahi tütar Milla asub Musta Villasse, tuleb tal nende teemadega veidi lähemalt tegelema hakata.
PS. Veidi kulmukergitust ja mõtisklemist vajas ka p-maiguline hetk, seda ma oma peas veel päris selgeks ei ole mõelnud.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar