Pöörane detsember on end käima tõmbamas, millest ma olen juba ette stressis. Kõiki mu sellekevadisi ja -suviseid tegemisi iseloomustab "rohkem kui kunagi varem", mingis meeltesegaduses eeldasin, et talv tuleb raudselt rahulikum. No õigupoolest kohe päris rahulik, juhe seinast välja ja kõik need muud jutud.
Natuke läks nüüd teistmoodi see asi...
Aga ega see siin blogis muud tähenda, kui et lugemismuljed tõmbame väheke koomale (aga lugemist ei jäta!).
Natuke haakub eelmise lugemisega ka pühapäevane Kinoteatri etendus "Vihanemees.com". Jah, eelmisel nädalal tuli neli etendust ära. Monoetendus, kus Ivo Uukkivi kehastatav tegelane liitub meesõiguslaste liikumisega ja halab siis elu ja suhete ja ahistamise ja feministide ja #metoo jms üle. Sisututvustus oli selline paremapoolne (enamasti ei ütle need lavastuste tutvustused ju mitte muhvigi, küll oskavad ümmargust juttu ajada, ma ütlen), andis lootust. Aga lõpuks ma ei teagi... Jäi nagu segaseks, et kas ta siis lõppkokkuvõttes kiitis need meesliikumise mõtted heaks või hoopis kukkus tögama.
Ja need videovahepalad... sümbolite maailm on väga keeruline ja ühel hetkel leiad ju kõigest märke (isegi kui neid pole sinna teadlikult pandud), nii ma ei teagi, kas ma pidin sealt välja lugema rukkililleromantikat ja EKREt või ei pidanud.
Segased tunded, sõnaga.
P.S. Oleks alati nii minimalistlikud lavakujundused, mõelda vaid, mis nii viga lavastusi Soonlepa lauta kutsuda :) Ei mingit pool päeva ehitamist ja leiutamist.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar