Kaks naist erinevatest maailmadest (või siiski mitte?) satuvad kokku. Mõlemal oma taak, mõlemad oma maailmas kinni. Aga kuidagi hakkavad nad sammu sammu haaval teineteise poole astuma, nurki tuleb kõvasti lihvida, kerge ei ole kummalgi. See on süüst ja süütundest, jonnist ja kangekaelsusest, naiste hirmust üksi jääda, vananemisest ja väärikusest. Sellest viimasest vaat et enim. Ja kui ehedalt ja tõetruult on see kirjeldatud! Me kõik tunneme selliseid inimesi. Esimese hooga on nii lihtne solvuda, vihastada, selg pöörata, aga see raamat aitab mõista. Ja seda just erinevate osapoolte silme läbi.
Lugedes tekkisid õhkõrnad paralleelid Ove ja Groeniga, aga Lessingi kraam on ikka kraad kangem, sügavuti minevam, vähem ilulemist ja seikluslikkust. Ja muidugi - naiste maailm.
Väga hea tõlge, järgib selgelt ajastujoont. Nauding.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar