"Lendav hollandlane" Estonias lendas muidugi kõrgelt. Ikkagi Ain Anger ja Aile Asszonyi, vägev ja võimas. Mõned lavakujunduslikud elemendid olid ikka mõnusad küll (jalgrattad, pildi seest välja hüppamised jms). No ja siis need kohustuslikud "tänapäevased" elemendid, nagu nt maski ette lohistamine või see topakas kerstilik küünarnukid-kokku-tervitamine.
Muide, etenduse alguses ei paluta teil enam telefoni p ä r i s välja lülitada, aga lihtsalt hääletuks panna. No et ikka teie HOIA äpp toimiks ja töötaks (kes selle üldse endale tõmmanud on???). Istumine, muide, on veider. Kohti muudetud pole, tundub, samas on vahepeal mitu inimest kõrvuti, siis jälle mitu kohta tühjad. Suvaliselt. Kus on loogika, ei tea.
Eile käisin Salmes Linnateatri "Õed" vaatamas. Mu esimese rea piletist sai viimane rida. Vahet pole, seal on hea nähtavus ja veel maleruutu istuma pandud, pole probleemi.
Sünge, masendav, ängistav, peavalu tekitav. Kuhugi põgeneda ka pole. Karjuvad, poolteist tundi jutti. Välja arvatud loo "What a wonderful world" mingi uusversioon, kus õed tantsivad. Esialgu erinevas rütmis, aga siis see vaikselt loksub samasse rütmi. Korraks leiavad karjumiste vahepeal tee teineteiseni.
Kõik tänapäeva popid teemad on ühte patta pandud, selline peavoolu värk.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar