Selliste vaadete pärast ma Soonleppa lähengi. Ja kõik need päevad ei astu toastki välja. Lihtsalt kõigun oma kiiktoolis ja vaatan ja vaatan ja vaatan. Mere ääres, muide, enam käi...mis tast ikka vahti. Hakkan vist hiidlaseks muutuma.
Linnas olles vaatan ka aknast välja. Vahel. Vaatepilt on teine. Nüüd võeti meie uulitsas suurem osa puid ka maha, nii et ma näen nüüd k õ i k e, arvestage sellega, seltsimehed vastasmajast.
Ilus ja imeline! Kadestan Sind, et saad kiiktoolis selliseid lummavaid hetki nautida!
VastaKustutaKuigi, ja nüüd tuleb väga ebapopulaarne avaldus, - on hommikuid, mil naudin võrratut päikesetõusu ka linnas. Ja veel ebapopluaarsem - töölaua taga:)
:) Ma jätsin selle ebapopulaarse avalduse tegemata, et minu kiiktool ongi ju ühtlasi ka mu töökoht (vähemalt sügis-talvisel hooajal) :)))
Kustuta