"Seitsme aja raja taga"

 "Seitsme aja raja taga" Kadri-Ann Sumera

No oli see alles sõit! Tegin kogu päeva kestnud lugemismaratoni, süümepiinadeta! Tekst lippas ja leheküljed lendasid, autor on nii siiras, nii muhe, paljud lood mõnusalt särtsaka ja humoorika puändiga. Kui autor enam mingil põhjusel klaverit ei viitsi (!) mängida, siis võib vabalt kirjutamisega tegeleda.

Aga millest siis ikkagi Sumera kirjutab? Kõigest, oleks vist aus vastus. Loomulikult on siin palju muusikast, õpingutest, konkurssidest, pikemalt paarist tööotsast (kinnitan, olemata ise muusik, oli põnev lugeda küll), reisidest, vahvad meenutused isast... Lood on mänguliselt läbisegi, ei ole jäigalt kronoloogilises järjekorras või temaatiliselt jaotatud. Mingil hetkel mõtlesin küll, et ehk oleks võinud reisid ja muud jutud lahku lüüa ja kahe eraldi raamatuna üldse välja anda (mul on rumal komme hoida lugedes raamatut ühes käes, raskus kolmel esimesel sõrmel ja no see tekitab sõrmeliigestele päris korraliku valu, nii et mida kergem raamat, seda parem :)), ent tegelikult, kui ei arvesta neid konkreetseid süstareise Gröönimaal (see oli ikka vägev eksootika) ja Malawi järvel, siis ega kõiki reisijutte olekski saanud eraldada. Kasvõi need värvikad õpinguaegsed mälestused Kölnist või tõeliselt eriskummaline töö Itaalias...

Sumeral on terane silm ümbritseva vaatlemisel, eriti mahlakate karakterite leidmisel, ja neist juba raamatus puudust ei ole. Seiklused leiab ta ka üles mängleva kergusega, sest kus ikka oli võimalik rahata-telefonita seigelda, vette kukkuda, bussist väljudes veriste käte ja näoga lõpetada (tuletan meelde, et tegemist on pianistiga...) või muu jama sisse sattuda, siis sinna ta ka sattus.

Ma südamest loodan, et see raamat "leitakse" ikka üles, sest see on päriselt äge!