"Lolita" Vladimir Nabokov, tlk Hans Luik
Mul on tunne, et sellest raamatust rääkima hakates satud igatahes ummikteele
Parem seega mitte pikka juttu tehagi. Teos on just selline nagu üks väga-väga hea raamat olema peakski. Tekitab emotsioone. Jääb meelde. Pakub psühholoogilist kassi-hiire mängu. Ja see viimane ei toimu mitte ainult kahe tegelase, vaid mu meelest ka autori ja lugeja vahel.Ja keel on rohkem kui imeline (tõlkinud Hans Luik), kaasaegse kraami sekka lugedes puhas rõõm.
Raamat on vist endiselt kooli kohustusliku kirjanduse nimekirjas? Päris põnev oleks teada, milliste tunnetega oleks paarkümmend aastat noorem mina seda lugenud. Samas on mul siiski hea meel, et ma seda "õigel" ajal ei lugenud, vaid tugeva hilinemisega alles nüüd ette võtsin.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar
Sõna sekka