"Kolm naist"

 "Kolm naist" Lisa Taddeo, tlk Leena Suits

Selle raamatu lugemine oli paras sõit Ameerika mägedel. Esmalt mu enda valed ootused, ei tea miks, aga kujutasin ette, et tegemist on puhtalt ilukirjandusega. Seega alates esimestest lehekülgedest pettumus, leides eest tõsielulood. Lisaks ei läinud esimese naise (Maggie) lugu mu jaoks esimeses peatükis "käima".
Edasi aga läks valdavalt tõusvas joones. Kolm erinevat naist, kolm erinevat lugu. Väga detailirikkad, väga paraja tempoga ja jutustatud mõnusalt lakoonilise tooniga. Luubi all ootuspäraselt naiste seksuaalsus. No eks neid vastavaid stseene oli ikka päris korralikult, seega ennustan raamatukogudes head minekut raamatule.
Mingeid äratundmishetki võib ilmselt kõigi kolme naise loos leida, aga mis mind üldises plaanis ehk enim kõnetas... pisiasjad, murranguhetked, mis määravad tuleviku või muudavad elu. Neid on meie kõigi eludes - ja mitte vähe! -, ent enamasti puudub meil oskus (võimalik, et ka vajadus või huvi) neid nii üksikasjalikult välja valgustada. Aga Taddeo tegi seda, meisterlikult, ma leian. Seda ma nautisin.
Tervikliku käsitluse poolest oli kõige sümpaatsem Maggie lugu, see ei lagunenud kordagi koost ja selle naise areng oli kui peo peal (tundus ka teistest pikemalt lehekülgedel kulgev). Samas küttis see mind emotsionaalselt ka kõige rohkem üles, kuid see oleks juba omaette teema ja seda ei pea siin lahkama. Sloane´i ja Lina puhul jäi midagi puudu, mingi tükk oli tervikpildist just kui ära kõndinud, aga hoolimata sellest, olid neilgi oma momendid ja mõnede olukordade kirjeldused, kus tahtnuksin innukalt kaasa noogutada, et jah-jah, just selline see tunne ongi.

Kui midagi ette heita, siis Lina loos olid mõned üleminekud (või vahelepõiked) mu jaoks segased...
Ja väljendi "üdini" kasutamine oli häirivalt sage, kuid see võib ka minu kiiks olla