kolmapäev, 16. september 2020

August kokku

 No vaat kui lihtsalt see asi käib, polegi vaja mingit iga päev postitamist - võtad kuu ühe postitusega kokku ja asi klaara.

Soonlepa karjamõisa ajaloo teine pulmapidu sai peetud. Noorpaar püsib kenasti koos. Ja kuigi tänavune suvi on mulle meelde jäänud erakordselt päikeselise ja soojana (ma sain väga vähe riideid kanda), siis suve teine kehvem ilm sattus loomulikult taas kord pulmapäevale. Paar tundi enne kallas ikka mõnuga taevast. Sattusin Kärdlas käima, kus poe juures kargas üks vettinud olemisega noormees ligi ja veenis mind läbipaistmatu teibiga kokku mutsutatud Actimeli ostma. No selge poissmeestepeo tembud. Poiss oli hirmus läbi külmenud, aga tal oli infot, et varsti ootab kuum saun. Ja nädala pärast pulmad, Vormsil. Muidugi ma ostsin, eks ole isegi kunagi pidanud seesuguseid veidrusi kaasa tegema, enne esimesse abiellu astumist siis. 



Kuna T.-l oli selg haige, siis pulmapeojärgsel päeval hoidsin ise kätt pulsil. Minu lemmikhetk oli hommikul kl 9 paiku saali astudes...






Paar tundi hiljem vaatas saalis vastu pilt, nagu seal poleks kunagi ühtegi pidu olnud. Ja ma juba hakkasin igatsema järgmist pulmapidu.

Põnevaid autosid laekus samal päeval teisigi õuele.


No siis saabuski see päev, kui mul katus pealt lendas ja mind üheks ööks mandrile tuulduma viidi. Jalutasin vanalinnas, kõlgutasin Pegasuses jalgu, krabasin Nõmme turult kotid head ja paremat täis ja siis tagasi saarde.

Õige varsti tegi naabrimutt mini-Itaalia õhtu. Naabrimutt on mul sigaäge. Veinid muudkui tühjenesid, tähed kolksatasid taevast aina tihemini ja kaste langes ja... no see oli õhtu, säherduste pärast on täitsa mõtet elada. Koju sõitsin käsikaudu, sest Urri esiklaas oli kogu aeg udune. Õnneks sõitis naabrimees taga, seega valgustas teed. (alloleval pildil on kõik veel viks ja viisakas, öiseid pilte õnneks pole)



Mõned päevad hiljem käis hoovist väike TET Estonia tiim läbi. Ma ei paneks seda pilti siia, aga see on puhtalt Katarina südant soojendama mõeldud, ega need jahedavõitu sügispäevad on ju peagi ukse ees...




Lugemist pole ma samuti maha jätnud, lööge või maha. Ja mul on viimasel ajal palju head kraami näpu sattunud, seda ma kinnitan. Ma ei väida, et "Minu Peipsiveer" teistest parem või halvem on, ent turismihooaja lõpumeeleoludesse sobitus kaaskannataja muljetamine küll priimalt. 





Sild sai tänavu võetud välja 13.09. Ma ei hakka mainimagi, et see oli üks ääretult tuuline päev :)


Kuna turismihooaeg on kohe-kohe lõppemas ja teadupärast enamus söögikohti on uksed sulgenud, siis ma ei väsi reklaamimast Sõnajala sööklat Kärdlas. Tutvumiseks menüü.


Aga hooaeg polnud veel läbi, kuu keskpaigas tuli külla VAT Teater.
"Müller peab lahkuma!" esimeseks maiuspalaks. Ja mõelge, kui pikka paus oli selleks hetkeks näitlejatel olnud...




"Alias" teiseks kompuks. Selle vaatasin ise ka üle (Müllerile ei mahtunud paraku saali...). Ühes vaatuses enam kui kahetunnine etendus oli põnev ka teistkordsel vaatamisel. Muidugi, Merle Palmiste fantastiline säärejooks (vaatasin esimeses reas ja Palmiste vahetas publiku silme all riideid) ajas mu kadedusest sisisema küll. Aga ma seepärast veel siiski oma igaõhtusest veinist, seapraest ja Mulgi kapsast loobuda kavatse.


Tänavu olid ainult ühed teatrikülalised, kes paadiga tulid, rõõm meil seda suurem.



Lauda hooaja lõppu ei hakanud kaugele tähistama minema...




Te ju aimate, mis pilt see on :) 



4 kommentaari:

  1. Katarina tänab, pildimaterjal kulub pikkadel sügisõhtutel marjaks ära küll :D
    Aga selles osas vaidlen vastu, et piisab ühest postitusest. Ei, ei piisa! Ja murdumisest on ka täiesti okei kirjutada. Muide.

    VastaKustuta
  2. Vastused
    1. Tunnustan ennastsalgava vapruse ja kannatlikkuse eest!

      Kustuta