Laupäev, 11. juuli 2020

Üks äge päev

Ma tegelikult päriselt ei uskunud, et täna, lubatud laupäeval, üldse mingi postituse teen. Ja ega see väga sügavmõtteline ka olema saa, seda ma luban.

Päev on olnud pikk. Ja tormine.
Ilmateadet väga palju jälginud pole, pigem praamide erakorralisi teadaandeid. Sest jah, täna oli see vähestest päevadest aastas, mil mingi praami väljumine üldse tühistati. Pool pulmabändist jõudis napikalt. Oli ka valmisolek algus tunnike edasi lükata - ikkagi saareelu, mis siin rääkida.

Ütlen ausalt, nii kõrget veetaset mina Soonlepas suvel näinud pole. Ma näen siin lahes üldse harva lainejänkusid. Täna neid oli kõvasti. Merel oli suisa vetevahupilv üleval. Vesi tungis nii kaugele, et paadisillani jõuda oli võimatu. Sild ise hüples tormis nagu legodest ehitatud mänguasi. Ja ma olin valmis, et see sild lendab üldse minema. Et keegi üle mere pruudi tooks ja too veel läbi vee karjamõisa astuks, see oli utoopia.

Tuli ka torm. Jah, seesama torm, mis viskas pooled Eestimaa teed langenud puude alla ja Sunseti katuse lennutas. Hiiumaal kadus elekter 7 minutiks ja ka meile tuli teade, et elekter ära ja taastatakse... ei tea, millal. Meie imelik uus elektriskeem on aga selline, et sellest seitsmeminutilisest pausist ei tea keegi midagi. Vist ei olnudki. Elagu päike!

Hommikul saime täppistööna suveköögi (peaaegu)valmis ja kõik hädavajaliku ühendatud. Catering võis peale lennata.








Osa tiimist otsustas eile õhtul minna Kärdlasse ühte ägedasse kohta sööma... ja sai toidumürgituse. Mis tähendas, et tegelikult tuli leida ka osale teenindajaist asendus. Aga mis pidu see oleks ilma teravate elamusteta :)

Pulmatseremoonia asukoht selgus viimsel minutil. Mina taandusin selleks hetkeks keramajja. Tundub, et sai üks õige tormine ja vihmane hetk (hiljem oli ikka oksi ja laudu ja toole, mida kokku korjata). Kui ma aga kella vaatasin, siis paistab, et pruudi jah-sõna kõlades lõppes ka torm ja maru ja hiljem tuli isegi päike välja. Ülejäänud õhtu oli külm, ent päikeseline. 











Pulmakorraldajate ja toitlustajate tööst võiksin lõputult kõneleda - see on imeline. Seda kõrvalt vaadata-kuulata - on ulme! Mul pole selle jaoks sõnu. Vähemalt täna mitte. 

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar