Teisipäev, 28. aprill 2020

"Minu Tallinn"

 "Minu Tallinn. Kalevitüdruku kroonika" Terhi Pääskylä-Malmström


Milline ajatu kompvek! Lugesin seda esimest korda pärast ilmumist, olles ise alles üsna värskelt Tallinna tänavatel kondamas - väike raamat tohutu suure sisuga. Omamoodi ajalooõpik, käsiraamat, seiklusromaan. Ja no mis eestlasele kõige tähtsam, annab vastuse küsimusele "mida teised meist arvavad?" Nüüd on mõned aastad möödunud, ma olen suurema osa nimetatud kohtadest isegi läbi tuianud, aga endiselt oli põnev lugeda. Just seepärast, et Terhi lugudes on mõnus tasakaal faktiteadmistel ja isiklikul kogemusel, ei saa see ühelgi hetkel igavaks muutuda. Ja ka soojus ja armastus, millega ta Tallinnast kirjutab, teeb lugemise nii nauditavaks.

Tegelikult veider, kui kiiresti on siin kõik muutunud. Alles paarkümmend aastat tagasi imestas autor meie eeslinna tänavatel hulkudes, et eestlastel koerad aedades haukumas, samas kui Soomes elavad nad toas ja peremehe voodis. Tänaseks Tallinnas üsna minevikuhõlma vajunud pilt, nüüd on meiegi linnapilt täis kaenlasse ja käekotti surutud nuustikuid 
🙂


Veel üks tähelepanek. Olles värskelt lõpetanud "Minu Leedu" lugemise, kus eestlased ja aeglane loomus käivad käsikäes, oli humoorikas lugeda Terhi kultuurišokist, kuidas eestlased oskavad kuidagi eriti spontaanselt elada oma töö- ja eraelu 
🙂
 Njaa, mis ühe jaoks kiire, see teisele aeglane.

Igatahes väga südamlik ja nostalgiline lugemine 90ndate ja nullindate elust Tallinnas, mõne aasta pärast uuesti.

(Vabandan raamatu ees, et ta kipsitolmu sisse viisin)


Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar