Reede, 20. märts 2020

Ma mõtlesin kohe...

... kui see koroona Eestile ligines ja kõik, kel vähegi võimalus, oma suve- ja maakodudesse pakku läksid, et mina ei taha minna. No muidugi tahan ma näha, kuis krookused vohavad õitseda ja nartsissid, mis viimati veel avanemata, oma ilu laiali löövad, aga ma mõtlesin ka aegsasti sellele, et kui ma peaksin saarel olles nakatuma (see viimane juhtub ilmselt enamusega meist ühel või teisel hetkel), siis... 

Jah, mis saab siis? Ei, ma ei karda haigust ennast, olen natuke fatalist. Ma ei karda hiidlaste haigemaja. Ma kardan hoopis hiidlasi endid :) 

Kui lendas üleriigilisse statistikasse, et esimene nakatunu Hiiumaal, siis hakkas nõiajaht hoogu koguma, ent pikka pidu ei olnud - selgus, et nakatunu registreeritud elukoht oli Hiiumaal, mitte ta ise. Hiidlased olid natuke nagu õnnetudki selle üle (meelelahutusega on praegu saarel kohati kehvasti, teate küll ju). 

Õnneks tuli täna siiski uus rõõmusõnum. Veel üks nakatunu ja /fanfaarid kõlavad!/ taevale tänu, vaat tema ka päriselt on saarel. Oi, see möll, mis nüüd käib, mulle meeldib. Kes? Kus? Miks? Ja mis peamine, nimi tuleks avalikustada, siis saavad kõik teised ikka jälgida, kas ta kenasti kodus karantiinis istub, kas temaga lähikondsed sama teevad. Ja küll oleks hea, kui ta eksiks ja siis saaks omakohut mõista või kuhugi kaevata.




Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar