"Äraspidi"

 "Äraspidi" Joris-Karl Huysmans, (tlk Leena Tomasebrg)

Kärtsu-mürtsu ja tuld siit raamatust ei leia, ent tekst ise on tõeliselt hõrk. Palju mõtisklusi elu ja kunsti üle, kõige üle on selge ja kõigutamatu seisukoht. Hedonistlik eluviis ja samas äralõigatus ümbritsevast koledusest. Dekadentsipiibel, jah, täiesti nõus, seda see on.

Natuke veidi ehk sobilikki tänasel päeval. Peategelane des Esseintes´il on küll teised motiivid mitte reisimiseks, ent jah, see on tänane reaalsus.

Raamatut on keeruline kellelegi soovitada... Kahtlemata on see vastuoluline, ei passi igal maitsele. Kui ehk millegagi kõrvutada, uuemast ajast ja kodumaisest kraamist, siis kahtlemata Andrus Kasemaa "Vanapoiss" tuleb pähe. Huysmans on küll tublisti rafineeritum, peategelane on siiski aristokraat, tekst ise ka tehniliselt viimistletum, aga sarnasus on tuntav. Nagu ka lugejat valdavad tunded - ühtaegu nauding ja tülgastus, kohati raskemeelne, siis aga vaimustavalt humoorikas. Ent miks peakski üks raamat vaid ühesuguseid emotsioone meis esile kutsuma?