Stiilipuhas

Paar päeva tagasi lõhkes uudispomm, et Hiiumaa kohvikutepäeva korraldajad on otsustanud kohvikutepäeva pausile panna. Põhimõtteliselt puudutab paus tänavusuvist augusti esimest nädalavahetust ja tulevikus võiks nagu jälle midagi toimuda, ehk veidi värskendatult, aga no see on alles mõttekoht. 

Seepeale puhkes interneeduses torm! Järsku selgus, et see on ikka sedavõrd oluline sündmus suvisel Hiiumaal, et see ei tohiks mitte mingil juhul ära jääda. Need institutsioonid, mis muidu pigem leigelt üritusse suhtusid, ärkasid äkitselt ja kuulutasid, et kohvikutepäevad saavad toimuma sõltumata korraldajatest. See on nüüd küll selline eetikat puudutav küsimus, mulle tundub, ja seda kas on või ei ole, ega siin muud teha olegi vist.

Rääkimata lihtsurelikest, kes leidsid, et korraldajad olidki nõmedad "tädid", ajasid kamaluga pappi taskuisse ja mis peamine - neid polegi tarvis! Üks äge ettevõtmine teostubki sim-sala-bim! ise. Okei, liialdan, tegelikult leiti, et näoraamatusse event tuleks ikkagi teha. Minu meelest ääretult stiilipuhas suhtumine, alguses ei võeta uut asja omaks, kui see aga on end lõpuks suure töö tulemusena sisse töötanud ja "tõestanud", siis järsku muutub see kõigi omaks, lisaks on normaalne idee loojatest ja teostajatest mööda vaadata, või veel parem, need hangudega maha materdada. 

Aga ehk ei olnud need suuremad sõnavõtjad ise ühtegi korda kaasa löönud ühepäevakohviku tegemises...? Siis võib vist tõepoolest tunduda, et mis see ära ei ole.