⭐️⭐️⭐️ "Eesti wanad roimad" Lamp
Raamatu kujundus on täiesti kompu, ilus vaadata ja mõnus käes hoida. Sisu osas on tunded kahetised. Ühelt poolt ju kenasti ja korralikult kirjutatud, teisalt miskit jäi puudu. Üksiti võttes toredad lood (sic!), aga järjest lugedes hakkab midagi vastu. Võib-olla mingi sarnane võte loo ülesehituse juures (päev algas tavaliselt; mitte miski poleks osanud ennustada, et see pöördub selliseks; kohtupäeval kogunes rahvamass, uudistasid kaelad õieli jne). Või oleks tarvis olnud mingit laiendust... Nagu ka kuskil raamatugrupis arutelus muljetasime, siis põnev oli lugeda, kui koostaja oli uurinud mõne loo "kangelaste" järeltulijate kohta, tõsi, eks sellega ei saa ka liiale minna muidugi.
Iseenesest mulle neid eelmise sajandi esimese poole kriminupukesi meeldib kangesti lugeda. Just neid leebemaid, ikka selles vaimus, kuidas Paadi Juhanil tõmmati porgandid peenrast välja, Wõsa Juhanil jällegi joodi piimanõud tühjaks, täideti väljaheidetega ja lasti siis nõud kaevu tagasi (tegelikult väga koledad lood, aga lugeda ju tore...). Need koledamad asjad, kuidas Kaewatsi Augustile pussiga rindu susati või Undo Liine kuuli sai, need enam nii vahvad lugeda ei ole. (need eelnevad olid kõik päris lood, valdavalt Sarve kandist)
/praegu on lugemislaual raamat, millega on, muide, täpselt vastupidised lood: kaanekujundus ja pealkiri ei kutsu absoluutselt (või siis annavad vale signaali), aga sisu on kompu. Jutt käib Adichie "Unistuste inventuurist"/
Teisel ringil: "Buddha pööningul" Otsuka
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar
Sõna sekka