Hmm, täitsa mõnus Taani film (režissöör ja stsenarist Paprika Steen). Ma ei taha kellegi ootusi liiga suureks kruvida, aga õrnalt, tõesti õige õrnalt, võib mingeid paralleele tõmmata "Täiuslike võõrastega".
On vana-aastaõhtu, koguneb sõpruskond, kel pikk ühine ajalugu. Puudu on üks liige, kes on mõned aastad tagasi samasuguse kogunemise ajal elust lahkunud. Lesestaatuses naisel on tänavu uus kaaslane, keda siis samal kogunemisel teistelegi tutvustatakse. Idee lähtekoht mulle meeldib, siin on palju võimalusi edasi liikumiseks. Ja mul on tunne, et Steenil oli ka peas palju võimalusi erinevate suhteliinide arenguks, ent mõni neist jäi ehk veidi nõrgaks, justkui oleks poolel teel mõte muutunud. Samas mõni pööre, tahtmata enamat reeta, oli jälle võrdlemisi meeldivalt ootamatu ja hea.
No ja siis lõpus see otste sõlmitus oli ehk minu maitsele liiga roosamanna, aga kui mõelda, et see on selline kenake aastalõpufilm (miks, jumala pärast, see praegu kinokavas on? Augustis? Taanlastel esilinastus vist eelmise aasta hilissügisel, mis kõlab märksa loogilisemalt), siis on helgema noodiga lõpetamine isegi õigustatud.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar
Sõna sekka