Teada on, et ma eriti ei loe inglise keeles. Siinne keel oli aga piisavalt suupärane, et kannatas ikka päris oma tempos lugeda. Kusjuures raamatut avades mõtlesin küll korraks, et küsiks Epult, et kas tal maakeelset trükifaili ei ole mulle saata, aga kui ma juba lugema hakkasin, siis avastasin, et teises keeles lugemine tuli koguni kasuks. Aitas tajuda kuidagi paremini, et kuidas need välismaalased seda loeksid ja mida võiksid tunda.
Mulle meeldis, et kuigi siin on olemas need kõige-kõigemad (ja eestlaste poolt vaadates ehk ka natuke klišeelikud veidrused ja nähtused: sült, kilud ja verivorst, Dannebrog, 14 käänet, "terviseks", saunad jms), siis niisamuti on ka üllatavaid või vähem ekspluateeritud leide. Või ootamatuid vaatenurki. Armastatud lastelaulu "Rongisõit" katastroofilisusele viitamine. "Simpsonite" multikast läbi käinud Eesti-nali, mis mul täiesti teadmata, tõsi, ma pole ka nende multikate andunud vaataja olnud. Dalai-laama ja Pühajärve õnnistamine on minust samuti mööda läinud. Ja selliseid asju oli siin veelgi.
Ja tegelikult meeldis mulle ka see õrnalt haldjalik mõõde nende lugude juures. Et ma võisin küll lugedes kohati omaette puhiseda, et ei ole neid novembrikuiseid sanditajaid ju enam sugugi nii kindel jooksmas näha ja Haapsalus promeneerides ei näe ka igal tänavanurgal naisi pitssalli läbi sõrmuse ajamas, kaitsva punase lisamisest teavad ilmselt üldse vähesed ja rohkem folklooriga kokkupuutuvad inimesed, ent siiski - on päris armas neid asju meeles hoida, üle rõhutada ja võõramaalastele selline mulje jätta, et me kõiki neid asju hirmus usinasti teeme. Eks teised maad ja rahvad turundavad ennast ju ka kergelt värve peale keerates.
Iseenesest selline mõnus kinkeraamat, mida võõrsile rännanud eestlane võiks oma sõpradele pihku pista või mida Eestisse asunud välismaalasele kinkida. Mulle täitsa meeldis.
PS. Pildistamiseks ei olnud vist vanalinnas täna just parim aeg. Tahtsin raekoja platsil seda kivi leida, aga no ei leidnud - äkki on see mõne selle istumisala pingi alla jäänud hetkel, teab keegi? Igatahes neil pinkidel lebotavad turistid vaatasid mind küll kahtlase näoga. Raeapteegile püüdsin ka läheneda, aga selle ukse ees käivad suured ehitustööd. Maiasmoka kohviku juures tahtsin vaateakende juurde jõuda, aga seal käis mingi Venemaa ja Ukraina teemaline skandeerimine. Jäi üle vaid Hell Hunt. Ühtlasi võite nüüd ise nuputada, miks see raamatusse jõudis.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar
Sõna sekka