Oi, see meeldis mulle.
Sa võid olla Dominikaani vabariigi ja ajaloo huviline, aga ei pruugi. Vargas Llosa kirjutab mu meelest piisavalt hästi ja haaravalt, et lugemine on nauding sõltumata käsitletavast teemast. Teemad muidugi raskemapoolsed.
Lugu jutustatakse kolmest vaatenurgast. Esiteks 1961. aasta ja Trujillo režiimi lõpp. Siin saab lugeja kaasa elada Suure Juhi argipäevale ja mängudele oma valitsuskabineti liikmetega. Teine liin kulgeb saatuslikul päeval, mil pikalt plaanitud atentaadi täideviimist ootavad mehed, kes passimise ajal jõuavad omakorda lugejale jutustada enda ja lähikondsete lood. Kolmas vaatenurk on 35 aastat hiljem, kui diktaatori lähedase ametniku Agustin Cabrali tütar Urania tuleb tagasi sünnimaale, kohtub oma insuldihaige isa ja sugulastega ja meenutab ja avab enda lahkumise tagamaid. Otste sõlmitus saab minu meelest olema päris hea...
Milles ma teid aga hoiatada tahan... Kuna siin on paljud tegelased päris elust, siis paratamatult tekib pidevalt kiusatus guugeldada. Eriti kuna autor ei hoia tegelaste välimust kirjeldades värve tagasi :) Guugeldamine on hea, isegi väga, ent olge ettevaatlikud, et te ei komista mõne sellise raamatu tutvustuse või vastukaja otsa, mis teile liiga palju reedab.
Kas ma juba ütlesin, et mulle meeldis? Ah et ütlesin, no olgu siis.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar
Sõna sekka