Alguses praakisin välja, ent jätkuvad kiidukõned pehmitasid mu ära. Aega on ka juba piisavalt möödas, paljugi on ununenud, ses osas kenasti värskendav meenutada. Tegelikult oligi täitsa hea. Väga hoogne. Kohati ehk liigagi, sest mul oli teksti kuulmisega raskusi (võib olla ealine probleem, ei vaidle vastu :)). Samas vajaliku närvilise õhkkonna edasiandmiseks oli see vuristamine muidugi tarvilik.
Kuna põen hetkel ka raskekujulist Lähis-Ida vaimustust, siis klappis seegi. Väheste detailidega andis väga hästi usutavat atmosfääri luua. Oeh, no ja siis see Niinemets, uskumatu tüüp. Kõik ta veenvalt välja mängib.
Käis muidki mõtteid peast läbi. Kas asjaosalised ja nende lähedased on ka käinud seda vaatamas? Nende mõtted? Arvamuste lahknemine seltskonnas oli ka selles osas, kas paari karakteri puhul teatav solvumine on õigustatud või mitte. Muidugi, kunst on kunst ja karakter on karakter, liiga täht-tähelt ei maksa võtta, aga... tollane välisminister oli laval tõepoolest üsna... kuidas nüüd öeldagi, no ma ei ütlegi :) Ja see kodumaine "James Bond", tema vist susserdas ju ise seal vahel, igatahes mingi kala temaga ju oli. Nii et jah.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar
Sõna sekka