Lugemislaual, nädal 1

(tegin otsuse formaati muuta - iga raamatut eraldi postitama enam ei hakka. Ilmselt katsetan kord nädalas kokkuvõttet. Pikem postitus mõne raamatu kohta tuleb vaid siis, kui no kohe tõesti ei saa vaiki olla või on tegemist koostööpostitusega. Ühtlasi tänangi kirjastusi, kes eelmisel aastal põneva kraamiga varustasid: Eesti Raamat, Koolibri, Postimehe kirjastus, Petrone Print ja Varrak. Muidugi aitäh ka julgetele autoritele/isekirjastajatele, kes söandasid ühendust võtta!

Palju on erinevates vestlustes olnud jutuks ka hindamine. Et kui ebaõiglane see on. Ja ehk ei peaks. Või siis nii nagu osad teevad, et ainult viielistele panna tärnid. Ühelt poolt mõistan, olgem hästi positiivsed ja kõik need muud jutud. Aga siis mõtlen, milline pilt Goodreadsi avades vastu vaataks. Sürr. Ja ega ma autorina samuti sellest rõõmu tunneks ju. Nii et tegin Instagramis hääletuse. Kuvatõmmis tulemusest allpool.)

Aga nüüd nädal 1 lugemislaual 👇

⭐️⭐️⭐️"Kes aias" Aalmann - novellid; iseenesest toredad, aga mulle tundub, et tooni annab noore inimese raskepärane meelelaad.

⭐️⭐️⭐️⭐️"Keegi vihane ei olegi?" Tellegen - lasteraamat vahelduseks. Tellegeni olen ammu tahtnud lugeda, sest mingi eelmise raamatu puhul tekkis kuskil intrieeriv tagasiside. Kannatas lugeda küll.

⭐️⭐️⭐️⭐️⭐️"Kolmas tuli. Nii viimasel minutil" Keegan - hea kirjaniku pintslilöögid on siin tuntavad. Ma armastan kirjanikke, kes suudavad lühidalt ja täpselt anda edasi mingi tunde (neist üleliia heietamata). "Kolmas tuli" oli vaimustav, aga ega teistelgi lugudel viga olnud.

⭐️⭐️⭐️⭐️⭐️"Kannapööre" Maling: see kaanepilt, eks ole :) Ja üldse Viljandi. Kõik lood on sellised ajakirja kaaneloo pikkusega. Ja muidugi naistest. Hirmsasti tahaks sarnast raamatut lugeda ka meeste kohta. Ma statistikat päris ei viitsinud teha, aga no ikka suur osa kannapööretest lähtus lahutusest. Nii tekkiski mul kohe küsimus, et mida mehed pärast lahutust teevad? Kas neil lööb ka mingid loomingulised kanalid lahti? Kas nad teevad ka oma elus kannapöörde? Või elavad vana elu edasi, lihtsalt teise naisega? Nii palju küsimusi ja nii vähe vastuseid :) Rahva Raamatu kirjastus ja Jaana Maling, palun võtke ette! 

Aga jah, paljud lood olid sellised naha vahele pugevad. Tõsi, ma olen seisukohal, et iga inimene on eriline lugu, ainult leia need hetked tema elust ja sea paberile. Seega ilmselt suurim au ja kiitus läheb koostajale/autorile, et ta on seda kenasti suutnud.

Ja Viljandisse sattudes minge siis ikka koduKOHVIKUSSE ka.