Miks ma ei kanna punaseid pükse?

Alustuseks pean ütlema, et ma elasin selle raamatu sünnile mõttes kirglikult kaasa, sest see idee, eks ole. Midagi sellist käis mul mõni aasta tagasi endalgi peast läbi, aga nojah, siis sai paat (mitte purjekas! see on mu jaoks täielik raketiteadus) hoopis maha müüdud, sest suvi ja kiire ja kõik need muud jutud. Varsti sai küll uuesti paat ostetud, sest "enam ei ole meil ju nii kiire", aga siis selgus, et on ikka küll ja paat sai uuesti maha müüdud :) Aga lisaks paadiga või paadita olemisele tekkis mul peas veel üks probleem - kes oleks selle raamatu sihtrühm ja mis peaks seal raamatus olema, et see kõnetaks. Ma tundsin, et ma jooksin siiski väheke ummikusse.

Ja õrnalt, õige õrnalt, oli seda ummikseisu ka siin raamatus tunda. Autor on muidugi tubli olnud ja püüdnud ülesande laialt ette võtta. Kui sa ei tea mitte midagi mereelust, siis on siin sinu jaoks mõisteid ja kombeid kenasti lahti seletatud. Nii et raamat sobib päris võhikule ja/või päris algajale meresõitjale. Need asjad olid toredad lugeda. Ja kui juba toredate asjade loetlemiseks läks, siis peatükkide alguses olevad temaatilised anekdoodid olid seda kindlasti. Niisamuti mõnes kohas toodud abikaasa "vastulaused", neid oleks võinud kõvasti rohkem olla, tundus selline huumorisoolikaga tüüp olema.

Aga vist kõige enam tundsin ma puudust lugudest. Et mind kui lugejat visataks mingi seikluse keskele, ja sellega haakuvalt siis laiendataks mu silmaringi, antaks sisulist teavet jms. Praegu oli ülekaalus pigem kirjeldamine, et millal ja kuhu ja mismoodi. See on selline kraam, mis võib õige pisut tasapaksuks  muutuda. Kindlasti on sedasorti kraam kõige olulisem asjaosalistele endile ja nende lähedastele, võõraid ei pruugi väga köita. 

Siiski oli mul siin kuhjaga äratundmisrõõmu, sest on paljugi sellist, mis lambist mereellu hüpates lihtsalt tuleb selgeks õppida (oo jaa, uus sõnavara). Või mis hirmutab (esimene äike või vesipüks). Või hoopis võlub (päikeseloojangud ja -tõusud, täiesti teisest ooperist kui kodus; ka toit maitseb sootuks paremini). Või hämmastab (jah, pildi peal või kinolinal tundub paadielu oluliselt hõlpsamini korraldatav). 

Jah, loed ja tabad end mõttelt, et võiks ju uuesti mereelu proovida, aga siis meenuvad ämblikud ja... tuju läheb jälle ära. 

Õpetussõnad ühest sadamavetsust.