Eesti muld ja Mehhiko süda

Täitsa mõnus kombo Mehhikoga tutvumiseks. Ja ma usun, et see on kasulik lugemine nii enne kui ka pärast Mehhikosse reisimist, ehk koguni ka siis, kui sa sinna mitte kunagi minna ei taha (ma küll ei tea, miks sa ei peaks seda tahtma). Minu ainus käik sinna oli sügaval Covidi-ajal ja seetõttu ma ei käinudki kuskil, aga see vähene, mida tunda sain, oli südamlik, soe ja armas. 

Autor (ma arvan, et kõik eestlased teavad teda juba, sest ta on ilmselgelt kõigist Eestis elavatest mehhiklastest kõige kuulsam) teeb põikeid nii Mehhiko ajalukku, eripäradesse, kommetesse aga ka isiklikesse mälestustesse. Huvitavat ja kasulikku on haarata sellest kõigest. Mõtteid tekkis palju, kõiki ritta ei hakka seadma, aga ütleme nii, et raamatut sulgedes meenuvad esimesena:

- ajaloost näiteks, kas sa oled kunagi päriselt mõelnud, k u i suure tüki kahmasid ameeriklased? Mina ei olnud, tunnistan. 

- kuidas kaasaegne filmimaailm suudab sekkuda isegi nii olulisse traditsiooni nagu seda on mehhiklaste surnutepüha! Selgub, et Bondi filmis nähtud paraad ei olegi midagi sellele pühale omast, vaid lihtsalt filmitegijate kunstiline nägemus, mis pärast filmi on hakanud oma elu elama.

- mõttekoht: mis on vabadus? Mehhiklased Eestis näiteks hindavad kõrgelt meie turvalisust, see on vabadus nende jaoks. Samas suhtles autor raamatu tarbeks Mehhikos elanud/elavate eestlastega, kelle hulgas oli neid, kes tundsid vabadust hoopis Mehhikos, kuna seal ei ole inimene ahistavalt jälgitav ja argitegemised range kontrolli all.

- ja kõige tähtsam - tortilla´d! Jesver, kuidas mul on raskusi kuskilt menüüst lugedes kõigil neil toredustel vahet teha, mida teha annab :) Ja nüüd tegi autor üsna lühidalt, lihtsalt ja arusaadavalt asja selgeks. 

- imetlust tekitas minus ka autori isa, sest kui tark peab üks inimene olema, et annab oma tütrel quinceañera´ks valida, kas tavapärane roosamanna (mõneti ju hästi tore, et tähistatakse tütarlapse 15aastaseks saamist, aga no see üle võlli raha korstnasse lennutamine, koguni röögatut laenu võttes, no ma ei tea...) või ühine reis Euroopasse. Ei pea vist lisamagi, kumma valis autor.

Tuplal ei ole ei Mehhiko ega kõnealuse raamatuga mitte mingit seost, see on lihtsalt tüüpiline Viljandi remondipäevade ööoode külalistemajas.