Minu mäletamist mööda Brigitta Davidjantsi "Minu Armeenia" mulle omal ajal eriti ei meeldinud, pikemaid selgitusi sellest ajast ei ole säilinud, seega põhjendada ei oska.
Siinsed lood olid küll täiesti mokkamööda. Ilmselt mõjusid ajastule iseloomulikud meeleolud (iga õhtu teleriekraanil kuri vunts Pikaro) ja kogu see segaperes toimetamise temaatika kütkestavalt.
Raudne soovitus 1980ndate algusotsa väljalaskeaastaga tegelastele.
PS. Ma muide guugeldasin seda pealkirja kogu aeg valesti, mingil põhjusel trükkisid sõrmed alati "nätsuplahvatus" :)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar