Turvaline ja etteaimatav. Kivirähk ja Toikka tandemina jõuavad alati kindla tulemuseni: lõdva koomusk, mida ka väsinud peaga kannatab vaadata. Mõtlema palju ei pea, naerda võib nii möirates kui ka kerge muigega suunurgas. Teatriuksest sisse julgeb astuda ka see Jüri või Mari, kelles kooliajal kohustuslik kirjandus õudu tekitas (tervitused siinkohal minu niudeviljale). Samas oli lavastus tarbetult pikaks venitatud, nii et nii mõnigi Jüri või Mari võib edaspidi teatrit vältimata hakata :)
Lavastusest jääb meelde Vaariku munade pigistamine, ehk et kui kaugele võib peos pigistatud muna toores sisu lennata.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar
Sõna sekka