Arutu armastus

Jaapani kirjandusega võib minna nii ja võib minna naa. Seekord läks väga hästi. 

Ajas lähme tagasi sadakond aastat (need lood ilmusidki algselt paaris väljaandes 1924-25, esmalt ajalehes, aga seal lõpetati nende avaldamine kahtlasevõitu moraali tõttu, seejärel kolisid need ühte naisteajakirja). 

Raamatut tutvustades on seda võrreldud Nabokovi "Lolitaga" ja ma sellele eriti vastu ei vaidleks. Tüüpilisele Lolita-loole on siinses raamatus oluliseks lisaboonuseks kultuuriline taust, sest Tanizaki toob ohtralt sisse argiseid detaile - riietuse, elutingimuste, kommete jms osas. 

Ja siis muidugi veel eraldi moga-nähtus. Nn modernne tüdruk, kõike läänelikku ihaldav ja võimaluste piires jäljendav naisterahvas esimese maailmasõja järel. Naomi väljanägemist kirjeldatakse juba enne suunavaid toiminguid kui natuke läänelikku, hiljem see vaid võimendub. 

Lühidalt sisust. Pansionaadis elav 28aastane insener otsustab enda hoole alla võtta kohvikus kohatud vaevu 15aastase Naomi. Esialgu pigem teenijaks, pikema plaaniga harida ja lihvida, sõnaga suunata teda endale naisevõtu materjaliks. Aga nagu ikka sellistes olukordades - asi väljub kontrolli alt. Kodune elu lonkab mõlemat jalga, hilpe on kõik kohad täis ja süüa tuleb kogu aeg kas väljas või tellida koju peentest restoranidest. Lisaks hakkab hirmus palju raha kuluma, säästud sulavad ja emalt tuleb lisa laenata. Samuti sigineb kummalisi (läänelikke) tegevusi - seltskonnatantsu kursused, mida juhendab Venemaalt pagenud krahvinna, tantsuõhtutel käimised, Naomi veidrad sõbrad... või kas neid saabki sõpradeks nimetada.

Peategelases suureneb ebakindlus, et mis sorti naisega siis ikkagi tegemist on. Ta justkui mõistab algusest peale, et Naomil on võime teda ümber oma sõrme keerata, ent mingi piirini püüab uskuda, et tema ise on veel otsustaja. Naomi teod muutuvad aga järk-järgult üha jultunumaks... Kas raamatu lõpp sarnaneb "Lolita" lõpuga? Vaat seda ma ei kavatsegi ütelda.

Ehk siis, kui suudad Jaapaniga samale lainele saada, siis on see mõnus lugemine.

Haori sidumine ei ole mul endiselt käpas, aga mulle endale näib, et teatav esteetika on siiski sellesse pusasse siginenud 😂 Otsad muidugi ikka eri pikkusega.