Toidust ja rahast

Ühest küljest ei tahaks ma seda toiduteemat siia üldse riputada, sest see on nagunii nii ebaseksikas. Juba toidud ise, ja no need jooksu pealt tehtud klõpsud veel takkaotsa. Püsima jääb jällegi praktilise info puudus, mistap võiks ju mingi märgi maha jätta tulevastele ränduritele.

Enne reisi ütles Hiiumaa naabrimees, et Seišellidel maksvat banaanike mitu dollarit tükist. Teisalt kostus, et kohvitass maksab mitukümmend taala. Õnneks on ajaga tekkinud rahulik meel selliste kuulduste osas. On maid, eriti lõunamaades, kus on väga lihtne jääda kitsale rajale lõksu, ehk et liikudes kallites tärnihotellides on ka su takso-, kohviku-, ekskursiooniarved samast ooperist. Astudes etteantud teelt kõrvale, muutuvad ka hinnad. Ma usun küll, et ka Seišellidel on võimalik kõvasti raha kulutada, kindlasti on. Toidu osas veel eriti. Ja taset, mida põhjaeurooplane hindaks, hakkab saama tõesti alles kopsakamate hindade juures. Kuigi ega ka siis ole veel garantiid, et saad hea asja. Seega gurmeereisiks võiks ehk mingi teise sihtkoha valida. Aga söönuks saab ka vähema eest ja paariks-kolmeks nädalaks võib ju menüü osas järeleandmisi teha, ma leian.

Grande Anse suht suvalises kohvikus: 3x fish and chips, 1x supp + 3 mahla. 1185 ruupiat - 75 eurot. Toit oli täitsa normaalne, ei eriline elamus, aga ega miskit paha polnud ka ütelda.

Take away hinnad olid mõlemal saarel küllaltki sarnased, ehk nii 5-10 ruupia lõikes kõikumisega, 70-100 ruupiat tundub olevat tüüpiline. Burger korraliku pihvi ja ananassiga jm tavapärase kraamiga 85 ruupiat ehk 5,6 eurot.

Sellised alumistel piltidel nähtavad pläustid, kus nuudlid/riis mingi hakitud juurika-lihaga või siis lisaks eraldi kanakintsude/peekonilõikudega maksavad ka kuskil 100 ruupia ringis. Üldiselt olid need portsud ühele veidi liiga suured, sageli jagasime. Pudel või purk jooki sinna juurde oli stabiilselt 25 ruupiat, ehk kuskil 1,6 eurot. Kuna ma Eestis igasugust Fantat-Pepsit naljalt ei osta, siis ma ei oska seda hinda võrrelda.

         

Värsket kraami on müügil ka toidupoodides, aga küla vahel ja teede ääres on mingi valemiga ka aeg-ajalt müügiletid püsti, umbes sellised nagu siin alumisel pildil näha. Näiteks 2 mangot+avokaado maksis 3,1 eurot. Banaanikobar (hirmus tore ja informatiivne mõiste, ma tean) oli 12-25 ruupiat, ehk siis ühe euro ringis. Banaanid on need pisikesed ja magusad, eks ole. 

Toidupoode on palju, need on üsna pisikesed, samas kõik tarvilik olemas. Poed on maru kitsad, mingit meie Selveri-Prisma moodi riiulite vahel laiutamist ära mitte loodagi. Põhimõtteliselt keegi kogu aeg trügib sul seljas :) Ja kaup on kohale rännanud kõikjalt laiast maailmast - igavesti säiliv piim kuskilt araabiamaadest, oliivid Hispaaniast, moos Indiast, Kreeka jogurt Kreekast, juustu mitmelt poolt...

Mälu on lühike ja hinnad juba ununevad, aga tundus, et suurem osa argisest poekraamist maksiski 2-4 euro ümber, olgu selleks siis jogurtitops, oliivipurk, mõne juustuviiluga pakk, moosipurk, tuunikalakonserv...

Kuna kaubamärgid on juba nii rahvusvahelised, siis rõõmu teeb iga asi, mis eristub, mida meil ei ole. Näiteks mingid kassaavakrõpsud, suht lihtsas kilepakendis, ei mingeid uhkeid värvilisi etikette ja silmipimestavaid logosid.

Mune ostsime ka, need on poes kassamehe kõrval letil (ei, ei ole külmikus ja siinkohal võiks T. teile rääkida loo kunagi Venemaalt laekunud miljonist kanamunast ja kuidas munad ja soojus kokku sobivad, aga see pole see aeg ja koht), nende meilgi teada suurte restide peal. Kohalikel on ilmselt juurutatud süsteem munade poest koju viimiseks, meil ei olnud...

Veinipudel poes algab kuskil 125 ruupiast, ehk 8 eurost. Väljas juues hakkavad kokteilide hinnad kuskil 12 eurost ja enam. Küllap on ka erandeid.

Eestiga võrreldes ei olegi ju eriti palju hullem. No ja mangot lähed korjad puu alt, samuti kookost, keegi ei keela ka kala püüda :) Aga sealselt toidult tulek on seekord küll tugevalt mulle mõju avaldanud. Kui muidu ei saa ma mitu päeva pärast reisi veel kokkamisele pihta, siis seekord lendasin sajaga peale. Olen selle paari päevaga juba hakklihakastmeid ja hapukapsasuppi keelekastet ja hommikuks putru-putru-putru uhanud teha :) Uskusin, et saia ei taha enam aasta otsa näha, aga no vastlakuklite juures siiski korraks libastusin :)

Üks pagariäri jäi ka teele.