teisipäev, 5. november 2024

153 mitteolemise viisi / Roschal

Tutvustus tagakaanel ütleb seekord kõik kenasti:

"Ksenia on venelane, ta on sakslane, ta on juut, ta kasvas Jehoova tunnistajatega, ta on noor naine, ema, kirjanik ja doktorant – ta on seda kõike ja samal ajal mitte midagi. Oma pluralistliku identiteedi uuringutes kogub ta eBay kuulutusi, milles sisaldub sõna „vene“, märgib vestluseid üles, jälgib linna peal vene emasid ja Facebookis Iisraeli sugulasi, käib araabia ärides, töötab ühes põgenike psühhoteraapia keskuses tõlgina, meenutab ikka ja jälle lapselikku traumaatilist peataoleku- ja võõraste kontrolli all olemise tunnet, ta puudutab oma keha umbusklikult ja otsib oma olemasolule definitsiooni ja väärtust."

Jehoovakate osa oli kohe eriti huvitav, tuleb välja, et nende hierarhiad ja katusealuse segi tuuseldamine on sama hull kui Tatari-bandel. Kes klassikalist romaani armastab, siis jah, seda siit oodata ei maksa, põhimõtteliselt ongi 153 killukest/pildikest. Mulle säherdune kraam meeldib, nii et täiesti kümnesse.

PS. Kaas on nunnu 💚






Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar