Kuuluvusest

Mul oli üks imelik nädalavahetus (tegelikult oli see juba mõnda aega tagasi, aga tundub, et see postitus on jäänud mustanditesse rippuma). Tegelikult oli kõik ilus ja tore, lihtsalt nagu vahel on, et miski jääb su sees kuhugi alles ja kripeldama. Mingid mõtted tulevad sinuni ajas ja kohas, kus nad langevad vastuvõtlikule pinnasele. Ma olin ja olen eelnevate kuude jooksul palju mõelnud kuulumisest. Ei midagi liialt konkreetset ses mõttes, et ma ise ei plaani midagi. Suurema osa oma senisest elust ei ole ma aga eriti mõelnudki kuhugi kuulumise tähtsuse üle. Pole vajadust olnud, pole ka vist päris see tüpaaž. Aga viimatine sünnipäeval käik pani palju mõtteid keerlema.

Viimased aastad tegevust ühes ja teises valdkonnas on aga näidanud, et lagi tuleb ette. Kui sa ei kuulu karja, ei ulu õiges seltskonnas kaasa. Rahapumpade juures see mind nagu ei häirigi, aga muudes suhetes, pürgimustes, eduelamuste saavutamises, seal tekitab mõtteid... Samas ei ole ma siiani aru saanud, kas neil karjaliikmetel on ikka sisemine vabadus alles. Jah, alati saab öelda, et vali siis see omale õige kari, siis ei lähe sa vastuollu ei oma uskumiste, põhimõtete ega (näilise) vabadusega. Aga kas on olemas 100% sinu klanni? Ja kui ühel ajahetkel isegi on see "sinu klann" olemas, siis kõik on muutumises ja arenemises ja sina ja sinu klann ei pruugi igavesti samas suunas ja tempos liikuda.

Geograafiliselt piiratud alal on need "mina olen sinu sõber", "sina ei ole minu sõber" mängud hästi selgelt nähtavad. Poliitikas ja erakondades niisamuti, kuigi seal on keskmisest enam ka lihtlabast prostitutsiooni. Ja siis on need teised mänguplatsid, vähem nähtavad, aga seda suurema võimuga. Nad ise pareerivad kõik seesugused väited eksitavate linnalegendidega, aga no ei ole asi ju legendides, vaid päriselt mõjuvõimus. Ja veidrates mängudes muidugi ka.

PS. Postitus oli mustanditesse jäänud ilmselt põhjusega, sest ega ma oma mõtetega pole vahepeal kuhugi välja jõudnud :) Karja ei kuulu endiselt (sellesse viimasesse ma muidugi ei saaks ka).