Meie taaskasutus / Põld

See oli nüüd selline üles-alla emotsioonidega lugemine. Loomulikult erutas mind hullupööra, et raamatus on nii palju tuttavaid kohti ja nägusid (ma olen valmis lugema kasvõi raamatut "Meie kemmergud", kui selle tegevus toimub Viljandis. Oot, ma ei tea, miks ma sellise näite tõin, tegelikult pole välipeldikutes ju midagi hirmsast... välja arvatud prisked ämblikud...).

Algusots läks vaevaliselt, sest see oli üsna vana maja ehitusteemaline. No ei ole hetkel sellel lainel. Pisuke aeg kulus ka eksalteeritud stiiliga harjumiseks (pilk loendas hüüumärke, iga leidu saatis kõhukramp ja valuline oietus), ent inimene harjub kõigega, ka lugeja.

Ma usun, et sel teemal kirjutama on leitud täiesti õige inimene - rõõm. Mulle meeldivad autori hullud ideed ja veelgi enam, et tal on ka vurtsu ja särtsu neid teoks teha. Näiteks pinksilauad linnaruumis, vanakraamiturud vms. Meeldisid mõned kullaläikelised laused, kujundid, sõnamängud. Eraldi ei taha ühtegi välja tuua, sest eks kontekst annab pool vürtsist. Aga kinnitan, neid lauseid ikka oli.

Mis mind väheke hirmutas - hull tarbimine. Ma ju saan aru, et taaskasutusfanatt ei pea kohe eelduslikult olema tarbimises tagasihoidlik, aga minu jaoks käivad need veidi justkui käsikäes. Siin tundus tegemist olevat ikka haiglase kogumiskirega :) Et pahandab küll tädikesega, kes aina labakuid uhab kududa (üldse pahandas ta pidevalt), aga samas ise kütab mööda vanavaralaatu ja -poode ringi trallida ja kogu aeg kõikjalt pessa kraami vedada, ka tarbetut (vist kollektsioneerimishuvist...). Ja siis veel ka üleolev avaldus esivanemate pärandasjade suhtes, mis pani mu kulmud juuksepiirini kerkima, need ahistavat... tule taevas appi! Võõrast träni kuhjaks küll, aga perereliikviaid ei taha. Ah, ma ei tea, segane värk, väga ärritav. Samas ma tean väga täpselt, m i k s see mind ärritab, seega selles pole muidugi autor süüdi.

Aga mis veel eriti meeldis mulle - see ärgitas muudkui visuaalset materjali juurde otsima. Millised on elevandijalgadega lauad? Aga millised "kolme pulga toolid"? Lõputu nimekiri, aga ühtlasi väga põnev. Nii et kui ma tavaliselt raamatutes pilte ei armasta, siis seekord tundsin esimest korda, et oleks tahtnud fotosid jooksvalt teksti. Ja palju. 

Ah jaa, millest ma üldse aru ei saanud - miks oli siin peatükk homöopaatiast? Et kas seda peaks võtma mõneti naljavõtmes, nagu ehk ka elundidoonorlustki? Ainult et kaalukausid ebaõnnestumise korral on ju täiesti erinevad. Või ei ole? Ma ei tea, tegi nõutuks.

Sellised seinast seina tunded seekord. 

Tehnikahuvilistele on see lambivari ilmselt tuttav