Kuna lugesin avalikus kohas, siis tunti kõrvalt huvi, et miks ma seda Eesti vihkajat räuskajat loen. Eks ma ikka hoian end kursis ühe ja teisega. Kõigega ei nõustu, aga loen siiski. Vahel tuleb lihtsalt autori isik ja tema looming lahus hoida. Kuigi jah, antud juhul see ei kehti: Grigorjeva ja tema looming on vist ikka korralikult läbi põimunud. Mehed saavad ikka oma koosa. Naised ja nende karvad on endiselt kõige tähtsamad. Elu äärealad käivad ikka laualt läbi. Ja samas vaimus edasi.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar