Üleminek

Lugemine läheb praegu erinevatel põhjustel aeglaselt, tüüpiline septembri alguse teema nagu igal aastal, kuidagi tuleb suverežiimist sügisesse minna.

Paadiga Euroopasse / Siilats

Vaatasin Viljandi laenutussüsteemist üle, et olen seda raamatut, või õigemini selle eelmist trükki, lugenud prohvetlikult enne, kui ise üldse mereellu sukeldusin. Päris veider. Koguni GR-is nelja tärniga hinnanud, kuigi täna ütleksin, et kui ise reaalselt merel ei käi, siis võib siit raamatust palju võõraks jääda. Iga kokku kägardunud sõukruvi, alarmipiiks ja leke omandab merel olles "natuke" teise varjundi. Seda oli päris õudne lugeda, ausalt. Siilatsil juhtub ikka ühte ja teist. Ja jättes küll raha kõrvale, mida iga jama maksma läheb, siis ega merel hätta jääda küll soovi :)

Esiti pelgasin ka, et raamatus leiduv aegunud info võib häirima hakata, aga polnud see nii hull midagi. Siilatsi lood algavad tema paadielu algusaegadest, ehk kuskil 1995. aastast. Selge see, et siis oli paadis väheke napim lisavarustus ja sadamateski olukord teine kui täna. Samas, ajad võivad pöörduda ja kui peaks suuremalt sõjaks minema, siis tuleb ju nagunii valmis olla, et moodsatest navigatsiooniseadmetest enam tolku ei ole ja tuleb jälle usaldada vana head kaarti ja kompassi, sadama rohketest lisateenustest ja mõnusast seltsielust kõnelemata.