kolmapäev, 30. august 2023

Mu ainus kodu / Brotherus



Debüüdid on alati nii erutavad - sa ei tea, mida oodata. Seekord ületas ootused.

Su ainus kodu on su keha, sellele läbivale teljele ehitab Hanna Brotherus üles oma... jah, kuidas seda nimetada? Autofiktsioon? Valdavalt tõsieluline, ent siiski ilukirjanduslike lisandustega. Autor läheb Pariisi kirjutama, sellest sulnist kevadsuvest saame lühikesed päevikuvormis sissekanded. Raamatu põhiosa kulgeb siiski loogilisel ajaskaalal. Lapsepõlv usklikus kodus, kus tüdruku tantsukirge maha surutakse; suhe õega, kes võitleb söömishäirega ja hiljem rinnavähile alla peab vanduma. Just nii varajasest noorusest saab alguse äärmiselt isiklik suhe oma kehaga. Ühelt poolt tants, teisalt n-ö õe eest söömine...

Hiljem väga väikese vahega neli rasedust, neli imetamisperioodi, samal ajal töö koreograafina. Ja kuklas aina "pean olema tubli", mis tähendas "kui olin orgaaniline-bioaurutus-steiner-alternatiiv-friik-ema, riietasin lapsed ökolammaste puhtasse villa ja naturaalsiidi ja ravisin haavu teelehtedega ja kasvuvalu kapsalehtedega." Kokku sai suur koorem. Vaimule ja kehale. 

Laste kasvades tuli söömishäire all kannatava lähedase põrgu taas läbi teha, vanad haavad rebiti uuesti lahti. Lisaks ühe poja narkosõltuvus, enda lahutus.

Söömishäirete teema oli karm ja huvitav mu jaoks. Eriti see osa, kuidas see mõjutab perekonda. Kuidas sa reguleerid ka enda söögikordade arvu ja toidukoguseid haige järgi, samas ei pruugi see ju sinu organismile sobida. Kalorite kulutamine (haige puhul näiteks söögilauaski ühel kannikal istumine, sest see ju kulutab kaloreid) või mittekulutamine (söömishäire all kannatajat transporditakse maksimaalselt autoga, et ta liigselt energiat ei kulutaks) jne. Minu jaoks täiesti tume maa. 

Kuna autor on 50+ vanuses, siis loomulikult tuleb viimaks juttu ka keha vananemisest. 

Mind kõnetas aga näiteks tema keha sõpruse loomine veega ja kinnitus, et "inimene võib oma maapealse elu vabalt pead vette kastmata ära elada." No mida mina siis kogu aeg räägin :)

Ma arvan, et ühe või teise nurga alt, ühes või teises vanuses naisele võiks siit mingit äratundmist leida. 



Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar