Haarasin täna Kärdlasse minnes käekoti. Õlarihma vahele oli ämblik võrgu pununud ja ise asjatas seal ka ise parajasti sees.
Mis ütleb nii mõndagi mu viimaste aja tegemiste kohta.
Üldiselt vedas. Esimene klaastara tünn oli imekombel isegi pooltühi ja mahutas kogu kraami. Ka esimese taaraautomaadiga läks hästi, töötas, mahtus kõik. Ma ütlen, tasub ikka pühapäeva hommikul pulmapeojärgsele ringile minna.
Ühest hoovist möödudes avastasin hirmsad prügikottide kuhilad ja pingivirnad, siis meenus, et tõepoolest, olid ju äsja kohvikutepäevad. Mu meelest oli nendeni veel üle kuu aega, aga ju siis juba läbi saanud.
Kuna ma kartsin, et mul võib tulla äkki koguni suve esimene päris vaba päev, siis kirjutasin ruttu maasikatallu, et ega moosimarja juhtu olema. Juhtuski. Vähemasti saan nüüd marju hakata puhastama, muidu olekski igav olla.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar