neljapäev, 2. juuni 2022

Sinihabe

 Nothombi lugedes kõnetas mind see lugu vähem, praegu Margo Tederi lavastatuna puudutas rohkem. Elemirio tundus raamatus suurem tõbras olevat kui lavastuses Saatpalu. Siin hakkas kohati suisa kahju sellest Hispaania aristokraadist. Saturnine oli raamatus mu jaoks veidi läägelt nunnu, lavastuses Karolin Jürise esituses aga teravam, arrogantsem, ebasümpaatsem.

Mõnusalt kammerlik mängupaik. Saan aru, et sel suvel võib "Sinihabet" kohata ka Pootsi veinimõisas, nii et minge aga!



Pilte väga teha ei saanud mahti, sest enne etenduse algust olin nina vastu raamatukogu klaasust (samas majas) ja kõõritasin nende uudiskirjanduse lauda. Praegu loengi, et neil on mingi sajaga armas väike raamatukoguke, mida siis osaliselt või täielikult korraldab kohalik külaselts, raamatukogutüdrukut etendab Hüüru kultuurijuht. Ma pean seda asja veel mõtlema ja täpsemad plaanid paika panema, aga peaks ise ka kunagi kuhugi tegema ühe väikese laenuraamatukogu. See värk passiks mulle küll. 


3 kommentaari:

  1. Sinult saab alati häid raamatu- ning teatrisoovitusi. Vettpidavad. Aitäh!
    Ja see laenuraamatukogu mõte on superluks. Tee teoks! Ma võiks ka omalt poolt täiendada, nii tore mõte!

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Seda on tore kuulda ja teada, et raamatusoovitused ikka täppi ka mõnikord lähevad.
      Raamatukogu loomisega läheb veidi aega, sest noh, see peab ikka päris raamatukogu moodi välja nägema, ja kindlasti peaks olema lugemisklubid ja veiniklubid ja särgid-värgid. Eriti rihiks seda muidugi sinna pensionipõlve.

      Kustuta
    2. Ma ei oska nüüd muud soovida, et sa ikka sinna kiiresti välja jõuaksid:) Nagu nii ahvatlev!

      Kustuta