See oli nüüd üks selline elulooraamat, mille võtsin puhtalt GR-is nähtud vihje peale, nimi ja nägu kaanel ei öelnud mulle midagi. Olen paaril korral varemgi sattunud minu jaoks tundmatu isiku elulooraamatu peale ja pidanud nentima, et ohohhoo.
Milline elu, ma ütlen! "Teen, ja alles siis mõtlen" põhimõttel ikka hakkab asju juhtuma. Ma olen nüüd õige mitu õhtut seda raamatut kodustele tsiteerinud, sest ma pärast iga prohmakat mõtlesin, et vot nüüd autor õppis sellest asjast midagi, aga ei, siis tuleb järgmine pauk. Selline põnev õpikunäide, kuidas mitte elada :)
Kui jätta suhetealased õpitunnid kõrvale, siis kõik see Nõukogude Eestist ärahüppamine ja uue elu alustamine oli igatahes põnev lugemine. Ja ma ei tea, aga mulle meeldib see ulgueestlaste isevärki naiivsus ja siirus, see on täiesti omaette nähtus.
Kui millegi üle nuriseda, siis kohati oli tekst üsna hüplik, ilmselt said pähe tulvanud mõtted kirja pandud just nii nagu need tulid ja hiljem neid keegi üle ei kohendanud. Mina lugejana aga pidevalt takerdusin ja pidin tagasi lehitsema ja nii mõnigi kord jäigi tekkinud küsimus vastuseta.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar