Elulooraamatute kullavaramusse kuuluv, igatahes. Põhjalik, huvitav, kohati humoorikas, kohati intiimselt isiklik, siis jälle kainelt loomingut analüüsiv.
Ja muidugi see Suure Armastuse lugu.
Nagu näha, olin laisk ja ei viitsinud isegi kuhugi normaalsesse kohta minna raamatut pildistama. Oleks võinud ju astuda kaks sammu allapoole ja vana-Jaani kuju juures pildistada. Või kaks sammu üles Kohtu 3 juurde, kus kunagi asus EKL ja töötas raamatu kangelanna (ja kus mina kunagi mõned kuud magasin, praktika ajal). Aga kui oled mitu kuud lasknud nagu orav rattas ja siis tuleb esimene selline päev, kus ei pea kuhugi minema ega midagi tegema, siis käib vedru kuidagi maha... Ja ei lähegi kuhugi :)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar