Kultuurielust. Hetkel kirjas 15 õhtut, paar asja on talvest saadik õhus, millele ei julge mõeldagi, et kunagi saabub see kõlav ja selgehäälne jah. Hetkel pöidlad ja varbad ristis, et sumbuks ära või tuleks rasvane ei. Lauaga ja söögiga pidusid hetkel hooajal rohkem näha ei ole, ainult teater ja sekka Hiiu Folki. Aga kui kuulad kõiki neid, kes meenutavad meie talviseid kontserte, siis...
Aga rääkides manifesteerimisest (puutusin sellega kokku Pariisi toimetades), siis nende hulgas on kaks lavastust, mille esikast kuuldes ma mõtlesin, et taevas näeb ja teab, et need on siia lauta justkui loodud. Ma otsisin mõlema kontaktidki välja, et ise kutsuda, aga siis tulid kõik need uue aja asjad vahele ja ma ei leidnud endas jõudu nendega ühendumaks. Ja nad tulid ise. Ja see on nii äge.
Ma olen väsinud ja läbi nagu narts. Aga see on nagu sõltlase elu, et järele jätta ka ei saa. Kui nad tulevad ja selle energia enesega toovad... Ja see teatriime, mis sünnib igal õhtul, lihtsalt kuskilt, ei millestki.
Muidugi ma vaatan JÄLLE autosid praamile minemas ja pisarad voolavad. Ei taha ja tahan ka. Nagu mingi bipolaarne, ausalt. Tõsi, sadamasse lahkuvaid praame ma enam eriti tihti vaatama ei jõuagi, aga no lihtsalt kui see sirge rivi sadama poole sõidab ja ma teel olen, siis ikka vaatan. Lootsin, et kui suurele maale ei saa, siis vähemalt kõpitsen ennast siin saarel väheke üles ja leian suure päeva õhtuks ehk midagi head ja paremat. Noh, läks nii nagu ikka. Teenuste osutajad kas puhkavad või on viimseni hõivatud. Süüa ei anna ka keegi, kõik uhavad pulmi ja pidusid toitlustada. Hiiumaa elab hästi ja ma rõõmustan selle üle.
Seitsmes suvi. Kas kunagi tuleb piir ette, kus ma ütlen, et see nüüd on minu suvi?
P.S. Kui mandril on mõni maru osav juuksur-küünetehnik-pediküürija, kel suvel tööd vähe (püsikliendid kõik puhkavad kuskil), siis siit äriidee: pane mingi ratastel asutus püsti ja tule suveks Hiiumaale.
Palju õnne sünnipäevaks, kullake!
VastaKustutaPea ikka vastu need vastakad hetked ja tunded ja suvekuud... Sa ju tegelikult naudid seda, mida teed. Ainult see va väsimus tuleb kallale... Mõistan või vähemalt püüan mõista... Mu vend ja vennanaine just öösel tulid ühelt 50+50 peolt. Olla olnud kui vägev pulmapidu😁 Nii et küll jõuate ka ükskord selleni, st tähistamiseni, kui tahtmist on. Kalli ja pai! Keegi emand Sepikojast 😉🥰🤗
Aitäh, kullapai!
KustutaEks ma muidugi naudin, tegelikult elu ju rohkem kui ilus. Ja kuigi ma olen saarele ju tulnud kui tundmatusse kohta ja siingi olen pool ajast aastas, siis hämmeldun juba mitmendat aastat, kuivõrd tugev ja vägev võrgustik ägedatest inimestest on tekkinud.
Palavad tervitused Sepikotta!
Oooooooooolime! 🤗🥰
KustutaTäiesti off topic, aga: sattusin täna esmakordselt su blogile (olen nii üllatunud, et praegu isegi ei mäleta, kelle kommentaariumis su profiilile klikkisin), ja su postitusi skrollides nägin kõigepealt ümmargust maja mitmel pildil, misjärel tekkis väike kahtlus, ja kui Mehhiko postituses nägin T. pilti, panin 1+1 kokku. Ma nimelt olen T klassikaaslane – palju tervitusi teistpoolt ookeani nii talle kui ka sulle, ja õnnitlused sünnipäevadeks ka muidugi. Nii tore blogikohtumine!!
VastaKustutaNii vahva kohtumine! Teeme T.-ga keramajast kniksu ja kraapsu ja kui Eestisse juhtud, astu kindlasti läbi! Seni teeme blogi vahendusel reportaaži :)
KustutaAitäh – ja vastu ka: kui USA läänerannikule satute, siis: meil on kanjonivaatega külalistetuba :)
Kustuta