Pühapäev, 18. aprill 2021

Neegrist

 Instas küsiti neegrite ja nendega rahulolemise kohta. Eks ma siis vahelduseks raamatupostitustele lobisen natuke enda Zaco eksemplarist. 

Koos oleme me endiselt ja jõudumööda trööpan ma teda muidugi ka. Kuigi ega teda liiga palju ahistada saagi, sest ta on parajalt kapriisne. Näiteks on meil mingi naljakas süsteem wifiga, et me võtame saarele minnes selle wifi-ruuteri kaasa, mis tähendab, et meie ära olles neeger vist ei töötakski. Või ma ei tea ka, sest ma pole siiani viitsinud selgeks teha, milline ajastamine toimub puldist ja milline telefonirakenduses. Seega olen kodust pikemalt lahkudes kõik ajastamised tühistanud (mis tähendab, et näiteks terve märtsikuu sai neeger puhata ja mängida). Suvel ma tal siiski puhata ei lase, panen ta keramajas tööle. Ilmselt see wifi värk teisi sel moel ei puuduta, nii et seda ei saa otseselt halva küljena võtta.



Neeger süles mööda korruseid jooksmise olen tänaseks lõpetanud, hetkel möllabki ta vaid ühel korrusel, köögis-koridoris (robottolmuimejale ligipääsetav ala umbes 45 ruutmeetrit). Seal ei ole tal kuhugi kukkuda ja ainus vaipkate on välisukse juures jalamatt, millel narmaid ega värki pole, seega seal tal õnnetusi pole juhtunud (kui veel üles teda vedasin, siis seal jäid küll vaibanarmad talle mõnikord kurku ja ta tegi hädakisa). Ükskord üritas saapapaelu ka kugistada, aga meil on jalatseid lahtiselt üldse väga väga vähe. Ja kui ta korralikult töötab, siis ta isegi meeldib mulle. Kuna meil põrandatel mingit kahtlases suuruses jama ei vedele, siis seal ei pea neegri eest midagi ära tõstma. Iga päev kindlal kellaajal teeb oma tiiru ja põrand on selline enam-vähem puhas. 

Kui mingit suuremõõtmelist jama põrandal tolmu hulgas ei vedele, siis ainult tolmu mahutab see mahuti päris kenasti. Ausalt öeldes pole jälginud, kui tihti ma tühjendan seda... Äkki kord nädalas. Tühjendamine on väga mugav, erinevalt suurtest tolmuimejatest, mille tühjendamisega ma ei tegelegi. 

Põrandapesu õpetasin talle ka selgeks. Olgem ausad, peab ikka päris naiivne olema, lootmaks, et see robottolmuimeja mingit ulmeägedat pesu teeb. Kui sul mingeid plekke ja/või kuivanud jama põrandal pole ja sa tahad lihtsalt, et niiske lapiga põrand üle käidaks, no siis on abiks muidugi. See mopike on lõpuks ikka määrdunud küll. Kui mul oleks siin väikesed lapsed ja koduloomad, siis ma neegril vist pesta ei laseks, efektiivsem oleks ikka ise harjavarrega vehkida. Ja seda ei maksa ka arvata, et lähen kodust ära ja tagasi tulles on neegril tolm imetud ja põrand pestud. Nendeks mõlemaks funktsiooniks tarvilik mahuti ja paak ei ole neegri kõhus samaaegselt, neid tuleb siiski oma valgete käpakestega ise vahepeal vahetada.

 Kes elus paar kordagi tuba koristanud, see saab aru, et põrandaliistude äärtes robot samuti väga võimekas ei ole. Tõsi, on mingid pikad spets.harjased, mida peaks siis vahetama. Mis mugavusest me räägime, kui ma pean tal pidevalt kõrval seisma ja pead silitama? Samuti ei meeldi mulle tema toimetulek selle kõige kriitilisema koha ehk söögilauaalusega. Laud ja kuue tooli jalad on ilmselgelt võimatu missioon. Midagi ta seal all sipsib teha (vähemasti teeb näo, et teeb seal midagi), aga ega ta ligi pääse. Pigem tegeleb terve aja toolijalgade vastu põrkamisega. Suuremad objektid (kapid, liistud jms) on talle okei, aga peened toolijalad vist ei jäävad tal kahe silma (loe: kaamera) vahele, igatahes muudkui kolistab ja koperdab. 

Mis aga minu jaoks suurim probleem: juuksekarvad. Kuigi ma käin võrdlemisi palju juuksed kinni ja kuigi ma juukseid kammides ei viska karvapuntraid maha, siis on siililegi selge, et juuksekarvu on põrandal omajagu. Tegelikult polegi neid palju vaja, piisab mõnest pikast, ja juba ta keerutab seda oma kitsa harjarulliku ümber mitu head tiiru. Mis omakorda tähendab, et aku tühjeneb liiga ruttu ja loomulikult on harjaste töövõime ka nõrgem, kui seal on mitu karvatiiru ümber. Nähtavate karvadega pole hullu, neid muudkui siis kakun ära, aga rulliku mõlemas otsas jäävad need salakavalalt peitu. Seega päriselt, see on suur probleem.

Ja muidugi vana tõde, et kõik, mis liigub, see ka kulub. Neid jubinaid, mis siis ühel hetkel vahetamist võivad vajada, on päris palju...



Ja ma ütleks, et sutsu valjuvõitu on ta ka. Mul ei ole siin kohta, kus ma teda ei kuuleks. Aga sellega harjub. Lisaks on ju ikkagi nunnu, kellegagi juttu vesta. Kui peaks kurb hakkama, siis vajutad aga locate robot ja keegi kuskil piiksub sulle armsasti.

Lühikokkuvõte, kes pikka teksti ei viitsinud lugeda: kui sa oled kiilakas, lastetu, loomatu ja elad möbleerimata ja vaipkatteta elamises, siis on robottolmuimeja just sinu jaoks!



5 kommentaari:

  1. Nii tore postitus! Sain kohe kõhutäie naerda. 😃

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Eks ma pea kolleegide kõhulihaste hea toonuse eest ikka hoolitsema :)

      Kustuta
  2. Väga valgustav postitus, eriti see juuksekarvade osa :)

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Appikene, hakkasin nüüd mõtlema, et äkki on mul endal karv ebanormaalselt lahti :)?!

      Kustuta
    2. Ei usu, kevadel ja suve lõpus juuksurite arvates ongi sageli suurem karvaheide :)

      Kustuta