Kuidas hiidlased naabritel külas käisid...

 Kui postkasti laekus kutse Kuressaare Teatri esietendust väisata, tundus kõik hästi lihtne (think twice, Mae!) Hiiumaa ja Saaremaa asuvad ju nii tihkelt teineteise kõrval, kamoon, ma näen rannast Orissaare mastigi iga jumala päev! Kui ma siis paar päeva enne 10.10 hakkasin valima (sic!), millisele praamile end rihtida, et õhtuseks etenduseks kenasti kohale jõuda, siis... selgus, et laupäevasel päeval läheb vaid üks praam Sõrult. Kell 8.15, ma igaks juhuks täiendan. See käib saareelu juurde, olen nõus, ja ei kurda. Lihtsalt, kui vahel mõtled, et Saaremaal, nii lähedal ju, toimub miskit põnevat, et läheks käiks ka korra ära, siis ega see nii lihtne ikka ole küll. Samas mäletan, et meilgi on olnud Saaremaalt ööbijaid, kes tulid tegelikult lihtsalt "korraks" Suuremõisa "Mamma lugusid" vaatama, aga seegi tähendab ööseks jäämist ja miinimum kahepäevast retke. 

Järgmine üllatus - kuna  oli siiski kindel plaan teha pikem puhkus Saaremaal - olid hinnad. Sest no ega rallikauged inimesed ju tea, et mingine ralli on parajasti saarel käimas ja öömajad tuugalt sada evrikut oma tavahinnale otsa keevitavad. Nii et kui muidu saad näiteks Grand Rose Spa öömaja alates 69 eurost, siis ralli ajal pole mingi probleem sellest 155.- või muud sellesarnast teha. 

Muide, mu mälupangas on nüüd täielik rallipubliku profiili kirjeldus olemas. Hetkel olen veel ebalev, kas seda siinkohal kirjeldada või hoida tuleviku tarbeks. 

GRi kiituseks pean siiski mainima, et nad olid übervastutulelikud, kui me tegime neile selgeks, kui vara päriselt ühed hiidlased nende juurde jõuavad ja öömaja vajaksid. Üks teine asutus, kellega samuti suhtlesime, venitas laisalt, et nemad enne kl 16 küll tuba lubada ei kavatse, edasine keskustelu oli välistatud.

Kuressaare teatrimaja on tõsiselt armas! Olen seal varem vaid korra ühel jõuluaegsel lasteetendusel käinud ja juba siis vaimustusin. Talletades tuleviku tarbeks koroonaaja teatrikülastaja protseduurilisi seiku, olgu öeldud, et uksel kehatemperatuuri ei mõõdetud, ankeete täitma ei pidanud ja maskeraadi ka ei toimunud (erinevalt Tallinnast, kus maskeraad täistuuridel käimas). 

Etendus? Jumalik! Koomusk, seda küll, aga igati mõõdukas ja väljapeetud ja piinlik ei hakanud kordagi. Shakespeare´i 37 teost kantakse 2,5 tunniga laval ette. Kolme tüübi poolt, kelle nimed ilmselt suurele osale eestlastest (veel) midagi ei ütle, aga kes teevad julmalt head tööd, seda ma luban. Tempo on metsik, vorm vaheldub, ja lugude sisu lühidalt antakse väga täpselt edasi. Kui mulle keskkooli kirjandustundide raames oleks keegi seda etendust pakkunud, oleksin suurest õnnest saltosid teinud, päriselt! 

Aga kui juba nii pikalt Saaremaale minna, siis tundus, et peaks veel kultuuri endasse ahmima. Näiteks kino. O2. Saaremaa tundus piisavalt eksootiline filmi vaatamiseks. Film? Igati tore tükk tööd. Näitlejad on meil ikka kuratlikult head, igav ka ei hakanud, romantikat rohkem kui spionaaži ja Tallinna fotošoppimisega oli ka kenasti hakkama saadud. Oli ka üks selline hetk, mil kurku nööris ja silm niiskeks tõmbus: kui Rein Oja kehastatud kolonel Saar saab teada vägede sissetoomisest... see jõuetu pilk...

Aga tagasi Kuressaare juurde. Miks seal toidupoed nii vara suletakse? Ma ei leia ühtegi päris loogilist seletust. Saarlased söövad vähem? Varem? Turistid niisamuti? Ei, tegelikult üks seletus vist siiski on - nad püüavad tõsta kohvikute, kõrtsude, hotellide käivet. Et sa ei läheks õhtul kella 21 paiku poest endale head-paremat tooma, vaid ikka baari maanduksid. Kuigi... baaridega on praegu vist mingi segane teema.

Valet värvi praamid ja veidi teise nurga alt "Soorebane". Soorebase püstitamisele olen saanud sealt pidevalt mööda sõites juba pikalt kaasa elada. Aga ikkagi, Virtsu poolt Ristile lähenedes on sootuks teine vaatenurk. Mulle ta igatahes hirmsasti meeldib ja ma hoian rebasele pöialt, et ta disaini kategoorias ikka tänavu arhitektuuripreemia kelmikalt ära napsaks.